Vene Föderatsiooni saatkonna 10. juulil edastatud väide, nagu oleks
Eesti-vastaste küberrünnakute uurimiseks alustatud kriminaalmenetluses Venemaale
saadetud õigusabipalve vormistatud ebakorrektselt, ei vasta tõele, teatas Eesti
Riigiprokuratuur.
Vene Föderatsiooni Peaprokuratuuri vastuse kohaselt ei võimalda Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping kasutada isikute kindlakstegemiseks operatiiv- ehk jälitustoiminguid. Riigiprokuratuur on seisukohal, et sellist piirangut õigusabilepingus ei ole.
Samal seisukohal on siiani olnud ka Vene Föderatsiooni Peaprokuratuur, kuna varem on Venemaa uurimisasutused Eesti palvel jälitustoiminguid teinud. On kahetsusväärne, et antud kriminaalasjas soovib Venemaa riikidevahelist õigusabilepingut teisiti tõlgendada. Riigiprokuratuuri hinnangul näitab see selgelt koostöötahte puudumist.
Seotud lood
Justiitsminister Rein Lang ei leia, et ta
oleks pidanud loobuma näidendist «Adolf» oma sünnipäevapeol põhjusel, et see
võib kaasa tuua Venemaa rünnaku, kuna Eesti valitsuse liige ei pea Venemaale
meeldimiseks loobuma oma väärtushinnangutest, tõekspidamistest, õigustest ja
vabadustest.
Kuigi riigiprokuratuur saatis Vene
Föderatsiooni peaprokuratuurile palve anda küberrünnakute uurimisel õigusabi,
keeldub vene pool Eesti palvet täitmast.
Asjaolu, et Venemaa president on tulevaks
nädalaks Mordvasse soome-ugri festivalile kutsunud Soome presidendi ja Ungari
peaministri, aga mitte Eesti riigijuhi, peaks olema selgeks signaaliks meie
Euroopa Liidu partneritele kutse tagasi lükata, kirjutas riigikogu Euroopa Liidu
asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson oma blogis.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.