Pool riigieelarve tuludest on laekunud

Aasta alguses on väga hästi laekunud ka juriidilise isiku tulumaks - kuue kuuga on laekumine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 47,9 protsenti. Eelkõige tuleneb see väljamakstud ning maksustamisele kuuluvate dividendide mahu kasvust: esimese kuue kuuga suurenes maksukohustus antud dividendidelt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga rohkem kui poole võrra. Suurenenud on nii keskmine väljamakstavate dividendide summa kui ka keskmine dividende maksvate ettevõtete arv. Harude lõikes oli esimesel poolaastal kõige suurem laekumine hulgi- ja vahenduskaubanduses (laekumise kasv võrreldes eelmise aasta kuue kuuga 47,5 protsenti), järgnevad maismaaveondus ja torutransport ning toiduainete ja jookide tootmine.

Käibemaksu laekus juunis ligi 2,2 miljardit krooni, mis on läbi aegade kõrgeim käibemaksu kuine laekumine. Esimese poolaasta kokkuvõttes on käibemaksu laekunud 10,8 miljardit krooni, mis on 27,6 protsendi võrra enam eelmisest aastast. Käibemaksu väga hea laekumise taga on eelkõige hea laekumine Euroopa Liidu siseselt käibelt - võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga laekus juuni lõpuks ühendusesiseselt käibelt 30,5 protsendi võrra enam käibemaksu. Laekumine impordilt on kuue kuu kokkuvõttes suurenenud 10,7 ja tagastused 27,1 protsendi võrra. Eelarves planeeritud summast oli juuni lõpu seisuga laekunud 52,2 protsenti. Käibemaksu laekumist toetab jätkuvalt kiire eratarbimise ja hindade kasv ning suur laenamine - mai lõpu seisuga ulatus eraisikute tarbimisse suunatavate laenude (tarbimislaenud, õppelaenud, muud laenud, liising) jääk 23,5 miljardi kroonini, mis on 50,9 protsenti enam kui aasta tagasi.

Mittemaksulisi tulusid laekus juunis 1,7 miljardit krooni, poole aasta laekumine moodustab ligi 6,2 miljardit krooni ehk 39,2 protsenti eelarvest. Juunikuus laekus oluliselt dividende (323,5 miljonit krooni) ja toetusi (977,1 miljonit krooni); laekumine varade müügist on jätkuvalt tagasihoidlik, kuid ülejäänud mittemaksulisi tulusid laekub plaanipäraselt.

Kulusid on riigieelarvest esimese poolaasta lõpu seisuga tehtud 35,5 miljardi krooni ulatuses. Võrreldes aastataguse ajaga on kulud kasvanud 23 protsendi võrra. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustasid kogukuludest vastavalt 74,7 ja 20,1 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes eelmise aasta maiga 21,9 protsenti ning tegevuskulud 23,3 protsenti.

Juuni lõpu seisuga oli välisvahendeid riigieelarvesse laekunud 27,2 protsenti aastaks planeeritust, mis moodustab 2,3 miljardit krooni. Toetusi oli juuni lõpuks välja makstud ligi 2 miljardit krooni ehk 23,2 protsenti eelarvesse planeeritust.