Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul annab
Standard Poor'si Eesti riigireitingu väljavaate vähendamine tunnistust
süvenevatest probleemidest majanduses ning nõuab valitsuse sekkumist
kriisistsenaariumi vältimiseks.
"Riigieelarve ülejäägi kärpimine valitsuse poolt vaid poole protsendini oli viga, mille eest tuleb nüüd valusat lõivu maksta," kommenteeris ettevõtjate seisukohta keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Valitsus peaks pöörduma tagasi konservatiivse eelarvepoliitika juurde, vaatama väga kriitiliselt üle koalitsiooni esimese tegevusaasta kavandatavad kulud ning planeerima eelarve ülejääki vähemalt 3% ulatuses.
"Juhul, kui tasakaalustamatuse ilmingud oluliselt süvenevad, võib Eesti majanduskasv kõige halvema stsenaariumi puhul känguda mõne protsendini aastas, mis järgmise aasta eelarves tähendaks miljarditesse kroonidesse ulatuvat defitsiiti," selgitas Kriis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Agentuur Standard Poor's muutis Eesti riigireitingu väljavaate esmaspäeval stabiilsest negatiivseks.
Seotud lood
Täna ajalehes Bizness i Baltija ilmunud
intervjuus möönad SEB peaökonomisti Klaus Eklund, et Eestit on võrreldes Lätiga
ülekuumenemises ohust päästnud eelarve ülejääk.
Reitinguagentuur Standard Poor's
korrigeeris Eesti Vabariigi reitingu väljavaadet, muutes selle stabiilsest
negatiivseks, teatas Eesti Pank.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus
esimese poolaasta jooksul riigieelarvesse 37,2 miljardit krooni ehk 49 protsenti
eelarves planeeritud tuludest.
Reitinguagentuur Standard Poor's
teatas eile, et kinnitab Riia linna krediidireitingut, mis on pikas
perspektiivis BBB ja lühikeses perspektiivis A-3.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.