Eesti toiduainetööstus ekspordib oma
toodangust Venemaale 23 protsenti, mistõttu võib Venemaa boikoti jätkumine tuua
raskeid tagajärgi siinsele toiduainetööstusele.
Seni on Venemaa kaudsed majandussanktsioonid jõudnud Eesti juustu-, hapupiima- ja lihatööstusele tekitada mõningast kahju, kirjutas SL Õhtuleht.
"Ametlikku kaupade äraütlemist ei ole Venemaa poolt tulnud, kuid ridade vahelt antakse mõista, et Eesti kaupu ei soovita müüki võtta," ütles Potisepp.
Eesti kaupadega ei soovita jama kaela tõmmata ning kui kaupa nagunii ei osteta, ei taheta seda ka müüki panna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Halvemal juhul võib boikoti jätkumine Potiseppa sõnul kaasa tuua tööjõu koondamist Eesti ettevõtetes.
Seotud lood
Kuigi pärast aprillirahutusi kuulutasid
Venemaa kaupmehed Eesti kaupadele boikoti, on eksport idapiiri taha siiski
taastumas.
Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe
Olle Hormi sõnul kaotaks ettevõte Venemaa sanktsioonide tõttu umbes miljon
krooni kuus, kuid saaks siiski hakkama.
Venemaa tarbijakaitsel ei ole praegusel
hetkel mingisuguseid pretensioone nende Eesti toodete kvaliteedi suhtes, mida
müüakse Venemaal.
Kalevi juht Oliver Kruuda tunnistas, et
Kalevi jaoks on Venemaa turg suletud. Kordunud 1998. aasta, kui ka Venemaa turg
sulgus, nentis Kruuda.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.