- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,52%7 715,71
- DOW 300,12%53 528,13
- Nasdaq 1,22%26 449,74
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,52%7 715,71
- DOW 300,12%53 528,13
- Nasdaq 1,22%26 449,74
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vetikad toodavad biodiislit
Kilekotid ja vetikad - vahendid, mida
Colorado leiutaja Jim Sears otsustas kasutada biokütuse tootmiseks, oleks
biokütusemaailma kõvemad tegijad kolm aastat tagasi naerma ajanud.
Kuid Searsi tollal alustatud eksperiment töötas.
Tänaseks kavatseb tema firma Solix Biofuels hakata biokütust tootma fotosünteesivast rohelisest möksist ehk paljudest ainurakseist loomadest, vahendas Popular Mechanics.
Meetod on lihtne. Vetikad vajavad kasvamiseks vett, päikesevalgust ja süsihappegaasi. Lipiide, mis moodustavad nende massist suurema osa, saab kasutada biodiisli tootmiseks. Vetikate süsivesikuist koosnevate kehaosade kääritamise teel toodetakse etanooli, mis samuti kütusena kasutust leiab. Nii toodetud etanool ja biodiisel on keskkonnale märksa ohutumad kui naftast toodetud kütused ja maagaas.
Reaalsuses on asjad küll mõnevõrra keerulisemad kui esmapilgul näib. Vetikate kasvatamiseks on vaja sobiva temperatuuriga vett. Tuleb ka tagada, et vetikate kasvukeskkond ei reostuks võõrorganismidega. Samuti pole atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsioon vetikate eksponentsiaalse kasvutempo (iga järgnev põlvkond on eelmisest kaks korda arvukam) tagamiseks piisavalt kõrge.
Solixi lahenduseks on kasvatada vetikaid suletud nö fotobioreaktorites, milleks on kolmnurksed vee ja vetikatega täidetud plastikkambrid, millesse juhitakse lisaks süsinikdioksiidi. CO2 allikaks on soojuselektrijaamades kogutud saastegaas, mis atmosfääri paisatuna võimendaks kasvuhooneefekti.
Õigete tingimuste korral võib vetikate mass kahekordistuda ühe ööpäeva jooksul. Erinevalt teistest biokütuse tootmiseks kasutatud materjalidest, nagu soja ja mais, saab vetikatelt saaki koristada kasvõi iga päev. Eeliseks on veel see, et üle poole vetikate kehamassist saab kasutada õli tootmiseks. Võrdluseks: näiteks õlipalmi massist on sel eesmärgil kasutatav kõigest viiendik.
"Kui me asendaksime kogu täna USAs kasutatava diisli vetikatest toodetuga, siis kasutaksime me vetikate tootmiseks ainult poolteist protsenti kogu USA põllumaast," märkis Solixi tegevjuht Douglas Henston. Solix kavatseb esimese katselise "vetikapõllu" valmis ehitada selle aasta sügiseks. CO2 allikana kasutataks lähedal paiknevat õlletehast.
Ettevõtte esmane eesmärk on pakkuda konkurentsi traditsioonilisele biokütusele, mille liitri hulgihind on umbes 6,6 krooni. Solixi juhtkond loodab jõuda selle eesmärgini järgmise kahe aasta jooksul ning olla tulevikus valmis konkureerima ka naftast toodetud diisliga.
John Sheehan, Rahvusliku Taastuvenergia laboratooriumi analüütik usub, et võetud eesmärgid on saavutatavad. "Ükski teine allikas ei ole oma õlitootmispotentsiaalilt vetikatega võrreldav. Samuti on vetikatel see eelis, et nad taluvad soolast vett. Seetõttu saaks neid kasutada kuiva kliimaga USA edelaosariikides, kus põhjavesi on taimedele tihti liiga soolane," märkis ta.
Peamiseks väljakutseks Solixi ja teiste sarnaseid lahendusi väljatöötavate ettevõtete jaoks on arendada tehnoloogia, mis võimaldaks toota vetikaid piisavalt kiirelt ning koguda neilt saaki võimalikult efektiivselt, et projekt tasuks ära ka majanduslikult. Kas ja millal see ära tasub, seda ei saa me teada enne, kui projekt on reaalselt käivitunud ja tootmine alanud.
Vaata ka teisi Novaatori uudiseid
Seotud lood
Fotosüntees on looduse geniaalne leiutis,
mille abil saab süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast toota hapnikku ja
kütusena kasutatavaid orgaanilisi molekule. Mitu miljardit aastat tagasi
alustasid tsüanobakterid ning hiljem ka vetikad seda tööd ning muutsid tasapisi
atmosfääri koostist, eemaldades sealt süsinikdioksiidi ning asendades selle
hapnikuga.
Vetikad tunduvad olevat ideaalne valik
biokütuste tootmiseks. Need mikroskoopilised organismid kasutavad
energiaallikana päikesevalgust ning suudavad kõigest ühe päevaga enda massi
mitmekordistada.
Biodiisli kasutamine mitte ei vähenda, vaid
võrreldes tavalise diisliga isegi suurendab kasvuhoonegaaside atmosfääri
paiskamist.
Samal ajal, kui maailma kõige helgemad pead
ja rikkamad firmad kulutavad miljardeid, et vähendada atmosfääri paisatava
süsinikdioksiidi koguseid, leidsid kolm Põhja Walesist pärit sõpra
lahenduse.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele