Ida Viru vajab oma suurüritusi

Ida-Virumaal viimastel aastatel turismi edendamiseks tehtud pingutused on hakanud vilja kandma. Üha rohkem Eesti elanikke võtab oma suveplaanidesse ka selle maakonna külastamise, mida veel mõned aastad tagasi seostati oma teadvuses vaid kuritegevuse ja keskkonnakahjudega. Ka Eesti ajalehtede suvekülgedel hakkab tänavu silma rohkem soovitusi minna avastama Ida-Virumaa põnevaid kohti.

Tõeliseks turismimagnetiks on kujunenud Kohtla kaevandusmuuseum, kus tänavu on mõnedel päevadel korraga käinud ka üle poole tuhande turisti. Tänu kaevandusmuuseumile satuvad külastajad senisest enam ka teisi maakonna vaatamisväärsusi kaema.

Jaheda ja vihmasevõitu suvealguse tõttu pole Soome lahe ja Peipsi järve suurtele liivarandadele jõudnud küll veel loodetud hulgal suvitajaid. Kuid samal ajal võib arvukatelt korrastatud matkaradadelt leida palju rändajaid.

Ontika pankrannik koos Valaste joaga, Oru park Toilas, Kuremäe klooster ja Narva kindlus on aga jätkuvalt kohad, mis kuuluvad Ida-Viru külastajate "kohustuslikku" kavasse.

Edusammudest hoolimata on siiski maakonnal oma trumpide väljamängimiseks, et turismiga rohkem raha teenimida, veel palju ära teha. Ühelt poolt puudutab see maakonna kui terviku reklaamimist. Ida-Virumaal ei ole turismipiirkonnana veel sellist tuntust nagu näiteks Lõuna- või Lääne-Eestil, kuigi eeldusi oskusliku turundusega selle saavutamiseks on kindlasti olemas.

Teiseks tuleks Ida-Virumaal vaeva näha suuremate suveürituste korraldamisega, mis tooksid kohale tuhandeid inimesi kõikjalt Eestist. Narva kindlusehoov, Oru park Toilas ja veel mitmed põnevad paigad oleksid atraktiivsed kohad nii suvelavastuste kui suurkontsertide korraldamiseks.