Nitrofert kasvatab tööpuudust

Ida-Virumaa tööstuse kunagise lipulaeva, veel mõned aastad tagasi Eesti edukamate ettevõtete edetabeli esiotsas figureerinud väetisetootja Nitroferdi otsus koondada 400 inimest, tõmbab kriipsu peale mõni aeg tagasi tärganud lootustele, et maakonna tööpuuduse määr on põhjas ära käinud ja edaspidi hakkab tööhõiveolukord ainult paranema.

Kuigi Nitroferdi tegevjuhid pole matnud maha lootust, et mõne Venemaa gaasikontserni kaasamisel ettevõtte omanike ringi, on võimalik veel tehast taaskäivitada, usuvad selle ime sündimisse vähesed koondamisteate kätte saanud töötajad.

Miks peaks keegi riskima oma rahaga, et paigutada seda kahjumis olevasse amortiseerunud seadmetega firmasse olukorras, kus ka paljud muud tegurid, nagu näiteks maailmaturuhinnad, praegu ettevõtte kahjuks räägivad?

Kui aga Nitroferdi omanikud suudavad siiski lähiajal valitsusele veenvalt tõestada, et gaasitarnijast investori kaasamine on reaalne, aga mitte bluff, siis tuleb Eesti riigil teha kõik endast olenev, et Kohtla-Järvel paiknev tehas säilitada.

Ka viie miljoni krooni ühekordne annetamine Nitroferdile, ärahoidmaks tehase seadmete jäädavat hävinemist talvepakases, on riigi jaoks võrreldamatult väiksem kulutus, kui saamata jäävad maksutulud ja tööpuuduse kasvust tingitud tagajärgedega võitlemise kulud kokku.

Lisaks tasub arvesse võtta, et Nitroferdi krahh ei puuduta ainult ühe ettevõtte ligemale poolt tuhandet töötajat. Negatiivset mõju saavad tunda ka Nitroferti teenindanud remondi- ja transpordifirmad.

Nitrofert on olnud ka Eesti Energia üks suuremaid kliente ja tema äralangemine võib sundida vähendama ka põlevkivi kaevandamise mahtu.