• OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 225−0,89%71 711,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,86
  • OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 225−0,89%71 711,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,86
Igal ettevõttel peaks olema selgelt sõnastatud strateegia, mis garanteerib, et töötajad teavad, kuhu ettevõte tahab jõuda ning millised on firma strateegilised eesmärgid. Isegi siis, kui ettevõtte omanikust juht väidab, et tema firmal puudub kindel strateegia, ei vasta see sageli tegelikkusele: strateegiline eesmärk on küll olemas (näiteks omaniku soov rikkaks saada), aga see pole selgelt sõnastatud ega töötajatele teatavaks tehtud.
Iga ettevõtte juht teab enamvähem täpselt, mis tingimustel ta oleks nõus tegema pikaajalisi investeeringuid ettevõtte laiendamisse, tootmispotentsiaali suurendamisse või kulude alandamisse. Need tingimused peavadki olema sõnastatud ettevõtte üldise strateegia ühes olulises osas ? investeerimisstrateegias ?, mis määratleb pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamise optimaalsed teed.
Investeerimisstrateegias sisalduvad kõik firma investeerimistegevuse jaoks olulised baasaspektid, mis iseloomustavad ettevõttesiseseid arengutrende, tegevusharu seisundit ja üldist tegevuskeskkonda (sh poliitiline stabiilsus, makromajanduslikud tegurid jms). Igal ettevõttel peab alati olema mitu edasise arengu alternatiivi (sisuliselt investeerimisprojekti), mille vastuvõetavus ja sobivus otsustataksegi investeerimisstrateegias määratud tingimuste põhjal. See on nii ideaalis, kuid eks ideaalide poole me kõik pürgimegi.
Kui ettevõttesisesed ja -välised tegurid muutuvad, siis on finantsjuhi ülesandeks võrrelda projekte investeerimisstrateegiaga ning otsustada, kas nüüd on õige aeg nende realiseerimiseks või peab ootama veelgi paremaid tingimusi.
Nii näiteks võib ettevõtte investeerimisstrateegias olla kirjas, et investeerimisprojekte võib finantseerida võõrkapitali arvelt mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses. Järelikult sobib projekt ainult siis, kui ettevõttel tekib vaba rahavoog, mis on võrdne vähemalt viiekümne protsendiga investeeritavast summast.
Teised tegurid, mida investeerimisstrateegia võib sisaldada, iseloomustavad näiteks investeerimisressursside turgu (kapital, tooraine, tööjõud) või ettevõtte arengustaadiumi (vt joonist).
Edukat ettevõtet iseloomustab ainult hästi läbimõeldud ja põhjendatud investeerimisprojektide realiseerimine, millele aitab kaasa kindla programmi järgimine projektide läbiviimisel. See programm koosneb neljast etapist:
investeerimisvõimaluste otsimine ning projekti sõnastamine (praktiliselt määratletakse selles etapis probleem või soovitud arengusuund ning genereeritakse ideed ja lahendused);andmete kogumine (selles etapis määratletakse investeerimisprojektide sisendid ja uuritakse tegevuskeskkonda);hindamine ja otsuse langetamine (arvutatakse läbi alternatiivid ja võetakse vastu konkreetsed otsused);projektide ümberhindamine ning korrigeerimine (sõltuvalt realiseerimise jooksvatest tulemustest).
Erinevalt üldlevinud arusaamast on spetsialistid arvamusel, et programmi kõige tähtsamaks etapiks on andmete kogumine, mitte hindamine ja otsuste tegemine, kuna viimane (sõltumata hindamise metodoloogiast ja tehnoloogiast) rajaneb eelkõige sisestatud andmetel.
Investeerimisotsustega võtab ettevõte endale ka mitmesuguseid riske, kuid selleta ei ole firmal üldse võimalik areneda. Samas maandab ettevõte oma riske, kui investeeringute tegemisel ollakse järjepidev ning võetakse arvesse kõik olulised tegurid. Seda aga saab teha, mõeldes ettevõtte investeerimisstrateegiale ning järgides ühtset kindlat programmi iga investeerimisotsuse langetamisel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 11:00
Hairmagicu omanik Kristiina Kalev: juuksed pole lihtsalt osa inimesest, vaid ka osa tema enesekindlusest
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele