Tormid, rikked ja katkestused on teinud varutoite vajalikuks igas kodus
Elektrikatkestused on reaalsus, millega tuleb arvestada ka Eesti koduomanikel, ettevõtetel ja korteriühistutel. Tormid, rikete tõttu seiskuvad alajaamad või ootamatud muud tõrked võivad jätta inimesed tundideks või isegi päevadeks elektrita. Champion Balticsi juhi Tõnis Orumaa sõnul mõeldakse aga varutoitele enamasti alles siis, kui probleem on juba käes.
Generaatori valikul tuleks läbi mõelda mitu praktilist küsimust: mida täpselt soovitakse varutoitega katta, kui kaua peaks süsteem töötama ning milline kütus on kasutajale kõige realistlikum ja kättesaadavam.
Foto: Champion Baltics
„Inimesed tajuvad elektrit iseenesestmõistetava mugavusena. Alles siis, kui vool ära läheb, saadakse aru, kui palju meie igapäevaelu sellest sõltub. Elektrita jääb aga seisma kõik: küte, veevarustus, side, internet, külmikud, väravad, valve ja isegi kortermaja sooja vee ringlus,“ ütleb Orumaa. „Generaator ei tähenda ainult kriisiaegset ellujäämist või ekstreemset valmistumist, vaid tegemist on praktilise varutoitelahendusega, mis aitab säilitada tavapärast elukorraldust elektriühenduse ajutisel katkemisel. Eriti oluline on see maapiirkondades, ettevõtetes ja hoonetes, kus elektrita seiskuvad olulised süsteemid.”
Orumaa jõudis generaatorite maailma tegelikult isiklikust praktilisest vajadusest. „Meie põhitegevus on turvalisuse ja taktikaliste koolituste pakkumine ning ettevõtte meeskond on seotud riigikaitsega nii reservväeteenistuse kui ka Kaitseliidu kaudu. Lahendust otsides testisime erinevaid seadmeid päris metsatingimustes, nii ekstreemses külmas kui ka suvises kuumuses, seades prioriteedeks töökindluse. Kui generaator on talvel külmas kuuris seisnud ja läheb metsas esimesest korrast käima, siis saab seda usaldada. See oli üks põhjuseid, miks jõudsime Championi generaatoriteni,“ räägib Orumaa.
Mõistlik ja töökindel lahendus on tema sõnul kahekütuseline generaator, mis töötab nii bensiini kui ka gaasiga. Kahe süsteemi eelis seisneb valikuvabaduses. Bensiin on kiiresti kättesaadav, aga pikemaajaliseks varumiseks ei ole see hea lahendus, sest kütus vananeb ja selle omadused muutuvad. Gaasi saab aga hoida pikalt ning paljudel inimestel on kodus juba olemas gaasiballoonid, sest kasutatakse gaasigrille või gaasisoojendeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Generaator ei tähenda ainult kriisiaegset ellujäämist või ekstreemset valmistumist, vaid tegemist on praktilise varutoitelahendusega, mis aitab säilitada tavapärast elukorraldust elektriühenduse ajutisel katkemisel. Eriti oluline on see maapiirkondades, ettevõtetes ja hoonetes, kus elektrita seiskuvad olulised süsteemid.
Tõnis Orumaa, Champion Balticsi juht
Praktiline lahendus nii eramajale kui korteriühistule
Enamasti kiputakse kriisivalmidusest rääkides mõtlema suurtele ja kallitele lahendustele, kuigi tegelikult piisab paljudes olukordades suhteliselt tagasihoidlikust generaatorist. Väiksem kaasaskantav generaator võib hoida töös külmiku, laadida seadmeid ja tagada kortermaja sooja vee ringluse „Kortermajades näiteks seiskub voolukatkestuse korral sooja vee ringlus. Selle toimimiseks ei ole vaja hiiglaslikku süsteemi. Väiksem generaator võib kogu maja jaoks olla täiesti piisav. Kui näiteks suure kortermaja elanikud panustavad ühiselt, võib kriisivalmidus tulla inimese kohta väga väikese kuluga,“ räägib Orumaa. Täna on olemas riiklikud toetusmeetmed, mis aitavad korteriühistutel rajada varjumisruume ja soetada varutoitelahendusi.
Orumaa hinnangul võiks generaator olla täna sama loomulik osa kodusest valmisolekust nagu suitsuandur või akupank. Veel parem on aga lahendus, kus generaator töötab koos akusüsteemiga. Kui elektrikatkestus toimub, läheb süsteem esmalt akude peale ja inimesed ei pruugi katkestust kohe tähelegi panna. Kui aku hakkab tühjenema, käivitub generaator automaatselt, laeb aku täis ja lülitub vajadusel jälle välja. Suuremate objektide jaoks kasutatakse üha enam diiselgeneraatoreid, mis võimaldavad luua automaatseid varutoitelahendusi. Näiteks Bimson Poweri diiselgeneraatorid saab ühendada otse hoone elektrivõrku ning ATS-lahendus käivitab generaatori automaatselt kohe, kui vool katkeb.
Foto: Champion Baltics
Foto: Champion Baltics
„Generaatori valik sõltub kasutusotstarbest. Koduseks varutoiteks võib piisata väiksemast kaasaskantavast lahendusest, samas kui põllumajandusettevõtetel või transpordisektoris tasub mõelda võimsamatele diiselgeneraatoritele. Näiteks kui ettevõttel on juba olemas diislikütuse varud, siis on diisel sageli kõige mõistlikum valik. Samal ajal eramajade ja väiksemate objektide puhul on väga praktiline just gaasi ja bensiini kombinatsioon,“ selgitab Orumaa. Seega tasub generaatori valikul läbi mõelda mitu praktilist küsimust: mida täpselt soovitakse varutoitega katta, kui kaua peaks süsteem töötama ning milline kütus on kasutajale kõige realistlikum ja kättesaadavam. Kõige tavalisem viga on see, et ostetakse liiga võimas või liiga nõrk generaator, samuti tuleb mõelda hooldusele, seadme hoiustamisele ja ohutusele. Generaator ei tohi töötada eluruumis, sest sisepõlemismootor toodab vingugaasi.
Orumaa peab oluliseks ka seda, kust seadmete inseneeria pärineb. Paraku on saadaval seadmeid, mida esitletakse Euroopa toodanguna, kuigi tegelikult toodetakse neid anonüümselt Aasia tehastes „Championi puhul on oluline, et tegemist on Põhja-Ameerika ettevõttega ning sealne kliima sarnaneb paljuski meie tingimustega. Bimson Poweri diiselgeneraatorid on aga Briti inseneride toodang. Oluline on, et inseneeria taga on päris tootearendus, mitte lihtsalt erinevate komponentide kokkupanek.”
Generaatorit ei peaks soetama paanikahetkel pärast suurt tormi või elektrikatkestust. Tark valmisolek tähendab seda, et lahendused mõeldakse läbi enne, kui neid päriselt vaja läheb. Generaatorist on saanud osa normaalsest varustuskindlusest. Champion Baltics pakub ka vintse, survepesureid ja veepumpasid.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.