Brüssel kaitseb ettevõtjaid, kes ise aktiivselt oma seisukohti esitavad

„On levinud eksiarvamus, et Brüssel otsustab, meist ei sõltu mitte midagi. See on aga tõsine väärarvamus, sest palju on juhtumeid, kus saab küsida „kes tegi?“ ja vastata „Ise tegi“,“ räägib Jõks. „Kui me võtame ükskõikselt seda, kuidas ametnike ja Eesti poliitikute seisukohad Euroopa Liidu õiguse protsessis kujunevad, siis nad kujunevadki selliselt, et võib-olla ei ole alati kõik otsused Eesti konkurentsivõime huvides.“

Juba kõige esimeses etapis, konsulteerimise protsessis, kui hakatakse liikmesriikide seisukohti küsima, peaks Jõksi sõnul iga ettevõtjate ühendus olema sõnakas ja kuulamisaldis, et aru saada, mida tehakse ja kuidas see neid mõjutab. „On väga palju näiteid, kus tänu selles etapis oma seisukohtade esitamisele on Eesti oma ettevõtjate huvide eest Brüsselis seisnud.“

Praegu on ELis Euroopa Parlamendi valimiste järgselt põnev prioriteetide seadmise aeg. Protsessides saab kaasa rääkida mitmel moel, aga otseseks huvide esindamiseks on Eichhorni sõnul oluline, et ettevõtjad ja huviorganisatsioonid osaleksid avalikes konsultatsioonides ning registreeriksid end Euroopa läbipaistvuse registris ehk „lobiregistris“, kus hetkeseisuga on registreerunuid üle 12 500.

Näiteks selleks, et Eesti ettevõtja saaks volinike, nende kabinettide liikmete või juhtivatel positsioonidel olevate Euroopa Komisjoni ametnike jutule, peab ta olema läbipaistvusregistris.

Valvas tuleb olla ka ELi õiguse siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel, et vältida ülekuldamist ehk põhjendamatut ülereguleerimist, mis võib näiteks kahjustada Eesti konkurentsivõimet. Jõksi sõnul on tegemist levinud probleemiga.

Näiteks tuvastas Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon ainuüksi konkurentsiseaduse muutmise puhul 14 seaduseelnõu sätet, mida võib nimetada ülekuldamiseks. Neid 14 muudatust Euroopa Liit meilt ei nõua, kuid neid üritatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise sildi all seadustada, räägib Jõks.

Mida saavad aga ettevõtjad teha, kui neil on direktiivi ülevõtmise kohta etteheiteid? „Neid võimalusi on tegelikult päris palju. Juristidele meeldib erinevaid õigusvaidlusi lahendada ja neid ka tekitada. Kui me räägime konkreetselt Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest, siis üks võimalus on vaidlustada siseriiklikku õigust, juhul kui see ei ole Euroopa Liidu õigusest otseselt tulenev. Kui on mindud kaugemale, kui Euroopa Liidu õigus seda nõuab,“ ütleb Jõks.