Kaitsetööstus kasvab mühinal, hoogu lisab peagi valmiv kaitsetööstuspark

Eesti kaitsetööstuse seis on hea. 2022. aastal oli valdkonna müügitulu 250 miljonit eurot – ligi poole võrra rohkem kui sellest eelneval aastal. Suur osa toodangust läheb ekspordiks ja mitme Eesti kaitseettevõtte tegevus on ühel või teisel moel seotud Ukrainaga, st et väärtust luuakse reaalses konfliktikoldes.

Eesti edulood on kõrgtehnoloogilisel tasemel – sensoorikas, küberkaitses, robootikas. Klassikalist pommi- ja tankitootmist meil pole. Küll aga vajame kohalikku laskemoona- ja relvatootmist, nentisid saatekülalised.

„See piirang on liiga range. On mõistetav, miks see piirang tehti. See jõustus alles eelmisel aastal ja selle eesmärk oli Venemaa ja Valgevene kodanikele piirata ligipääs relvadele ning laskemoona ja relvade tootmisele Eestis – tegu on ju agressorriikide kodanikega. Kuid ühtlasi välistati sellega selliste riikida nagu Ukraina, Iisrael, Jaapan või Lõuna-Korea tegevus Eestis kaitsetööstuse valdkonnas. Selle me muudame ära,“ ütleb Sirp.

Lisaks on ettevõtjad saatnud ministeeriumile hulgaliselt ettepanekuid, mida seaduse muutmise eelnõu väljatöötamisel arvesse püütakse võtta.

Lisaks kaitsetööstuspargi algatusele toetab kaitseministeerium jätkuvalt Eesti kaitsetööstuse arendusprojekte. 2024. aastal on selleks ette nähtud 700 000 eurot. Maksimaalne toetussumma projekti kohta on 200 000 eurot. Üldjuhul on toetuse suurus 25% arendusprojekti eelarvest, aga see võib olla ka kuni 45%.

Sel aastal on muude valdkondade kõrval sisse toodud ka laske- ja lahingumoonaga seotud teemad: ründedroonid ja õhuründemoon, droonivastased seadmed ning täppissütikud 155 mm moonale. Täpsema info leiab siit.

Investorid on ebakindlad – Ukrainas käib sõda, Eesti on lähedal. Riigikaitse ja kaitsetööstusvõimaluste arendamine aitab investeerimiskeskkonda arendada.

„Huvi investeerida kaitsetööstuse valdkonda on kasvamas. Paljude välisinvestorite jaoks on just Eesti ja Baltikum need kohad, kuhu suunas kaitsetööstusesse investeerimise plaanidega vaadata. Miks ka mitte teha näiteks rohkem projekte koostöös Ukrainaga, kus kõrgtehnoloogiline areng on toimumas. Võimalusi on rohkelt,“ julgustab Lepasepp.

Veebruarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp Eesti kaitsetööstuse hetkeseisu ja võimaluste üle. Saatekülaline on kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm on advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna eksperdid.