Õigusloome-aasta säravad tähed ja ebameeldivad meteoriidid

Sellega, et äriregistri seadus on äriõiguse valdkonnas üks viimaste aastate olulisemaid muudatusi, on nõus ka Soraineni partner ja vandeadvokaat Piret Jesse. Samas on ta lõpptulemuse suhtes kriitiline. „Kui nüüd küsida, mis on eelmisel aastal mitte nii hästi õnnestunud seadused, siis ma pean kurbusega ütlema, et minu valdkonnas see ongi äriregistri seadus.“

Jessel on kahju, et äriõiguse laiema reformimise ja väikeosanike õiguste kaitseni ei jõutud, vaid sündis formaalne registritega seotud seadus. Ta lisab, et vähemalt suurima probleemiga, mis puudutab seda, et osaühingu osa omandi üleminekuks vajalikku tahteavaldust ei saa teha müüja ja ostja, vaid omandi üleminekuks peab esitama vajaliku kandeavalduse äriregistrile osaühingu juhatus, juba kuuldavasti tegeletakse.

Äärmiselt positiivseks seadusloome näiteks toob Jesse välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse, mille puhul kaasati väga hästi, küsiti ka tehingutega tegelevatelt advokaatidelt nõu ja toimusid väga selged arutelud. „Peab tunnistama, et ka seaduse sõnastus on väga selge,“ räägib ta.

Viimase aasta jooksul on palju räägitud näilisest kaasamisest, mille puhul kutseala organisatsioon peab „ühe pärastlõunaga“ suutma oma hinnangu anda. Lutteruse sõnul on viimasel aastal välja töötatud ja avalikkusele kooskõlastamiseks esitatud eelnõudest enam kui poolte puhul arvestatud normaalset kaasamise ja läbirääkimise protsessi, kus osapooltele antakse arvamuse avaldamiseks kolm nädalat aega. „Need, mis on viimasel ajal jäänud teravalt silma, on olnud seotud kas riigieelarvega või siis koalitsioonileppe täitmisega. Ja seal me ka näeme, et need ajad on olnud lühemad.“

Lutteruse sõnul on paratamatult tulnud arvestada ka erinevate kriisiolukordadega, olgu selleks siis koroonakriis, rändekriis Poola-Valgevene piiril, energiakriis või Ukraina sõda. „Sellistes olukordades on muudatusi vaja kiiremini teha ja ka ühiskonna ootus on see, et riik peab kiiremini reageerima. Seega pole võlurohtu, kuidas ühtpidi tulla vastu ootusele kriisidele kiirelt reageerida ja teistpidi jätta tavapärane või piisavalt pikk aeg nende muudatuste üle mõelda.“

Lutteruse sõnul peavad nendes olukordades mõlemad pooled leidma kesktee ehk leppima kokku mõistlikus ajas, mille jooksul jõutakse oma arvamus ära esitada. „Kindlasti ei tohiks see (lühikese tähtaja andmine – toim) aga muutuda reegliks,“ lisab ta.

Saates tuleb juttu ka automaksust, seaduste järelhindamisest, ELi õiguse ülevõtmisest, obstruktsiooni mõjust õigusloomele ja järgmise aasta õigusloome väljakutsetest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ning Soraineni partner ja vandeadvokaat Piret Jesse, kes on büroo ühinemis- ja ülevõtmistehingute ning erakapitalitehingute valdkonna üks juhte.