Maive Rute: Eesti majanduse vindumine ei lähe iseenesest üle

Rute sõnul seletavad Eesti viimaste aastate paigalseisu osaliselt välised tegurid: piiririigi asend, Venemaa sõda Ukrainas ning keeruline olukord Soome, Rootsi ja Saksamaa turgudel. Samas ei piisa ootamisest, et väliskeskkond paraneks. „Me ei saa arvata, et see kuidagi iseenesest üle läheb.“ Tema hinnangul peab Eesti otsima kolmandat teed, mis ei toetu ainult riigiabile ega maksukärbetele, vaid tarkadele valikutele ettevõtluse, ekspordi ja lisandväärtuse kasvatamisel.

Rute tõi välja neli ülesannet: investeeringud tuleb uuesti käima saada, ära teha kutse- ja rakenduskõrghariduse reform, siduda Eesti majandus paremini naaberturgude ja tööstusklastritega ning parandada ettevõtluse raamtingimusi. Tööstus vajab insenere, tehnikuid ja ametioskustega inimesi, kuid samal ajal on Eestis üks Euroopa kõrgemaid noorte tööpuuduse näitajaid. Rute sõnul koolitab Eesti inimesi liiga sageli suunas, mis ei vasta majanduse vajadustele.

Rene Tammisti sõnul vajab Eesti korraga uut tööstust, mis kasvataks elektritarbimist, ja rohkem kohalikku energiatootmist. Päikeserohkete suvekuude madalast elektrihinnast ei piisa, kui talvel tuleb energiat kõrge hinnaga importida. Samal ajal peab elektrifitseerimine jõudma soojamajandusse, transporti ja tööstusse. „Mina ootaks küll, et oleks selline aktiivne tööstuspoliitika, mis tegeleks sihipäraselt sellega, et meil oleks uusi investeeringuid lisandumas.“ Positiivse sammuna tõi ta esile tööstusinvesteeringute planeeringute kiirkoridori, mis võib lühendada senist aastatepikkust kadalippu.