Gill kirjeldas laval kõiki kolme tsooni. “Uuringute järgi on meie igaühe päevas mingid tunnid, mis on produktiivsemad kui teised, seda aega on meil kolm kuni viis tundi. Selline produktiivsusekspert nagu Carey Nieuwhof kutsub seda roheliseks tsooniks,“ selgitas Gill. ”See on see aeg, mil sinu aju ja energia on justkui maksimaalselt tipus, sa tunned, et suudaksid vallutada maailma. Väga suurel osal inimestest on roheline tsoon hommikuti.“
Gill selgitas, et tema jaoks on roheline tsoon vahemikus 8–12 hommikuti. “Niipalju kui minust sõltub, püüan seda aega kaitsta ja planeerida sellesse aega need ülesanded, mis mind päriselt kõige rohkem edasi aitavad,“ märkis ta.

- Jakob Gill (paremal) ja Martti Kork Pärnu Tarneahelakonverentsil.
- Foto: Andras Kralla, Raul Mee
Kasvuks jääb tootmises automatiseerimisest väheks
Tänavu ka aasta tehase tiitli võitnud Võru külje all tegutseva puidutööstuse
Barrus tegevjuht
Martti Kork kõneles tarneahelakonverentsil, et ettevõte on pikalt tarneahelast väärtust otsinud ja juba neli-viis aastat tagasi otsustati ära, et tegeletakse sellega, mida päriselt kontrollitakse. “Tegeleme oma tootmise efektiivistamisega, mis tõi ka 35 miljonit automatiseerimise investeeringuid,“ rääkis Martti Kork.
Aga sellest täna enam ei piisa, sest tarneahelas on täna mitmeid probleeme, jätkas Kork.
Puit on bioloogiline materjal ja iga palk on mingit karakteristikute järgi erinev. Saematerjali omadused on kõikuvad, aga sellest sõltub, kui palju tuleb näiteks jääke ära visata. “Midagi ei lähe kaotsi, jäägist saab pellet ja paber ja nii edasi, aga meid huvitab see osa, millest on meie põhitoode [tehtud],“ selgitas ta, lisades, et see ongi tarneahela üks suurimaid probleeme, mis pärsib efektiivsust.
Teiseks väljakutseks tõi Kork voo palk-saematerjal-tootmisvõimakus-ladu ja märkis, et mida suuremaks ettevõte kasvab, seda rohkem on ka andmeid ja keerulisemaks see voog läheb.
“Meie ei ole seda osanud väga hästi teha ja tulemus on see, et toormelao seis on ebamugavalt suur. Siin kuskil saalis on materjali ostujuht, ta võib seda isiklikult võtta, aga meil on laos 20–30 protsenti rohkem materjali laos, kui ta tegelikult olla võiks. See on see, et me ei oska lõpuni hästi planeerida,“ tunnistas ta.
Saate toimetas Harro Puusild.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööheaolu teadus kannab sõnumit, et töötaja heaolu sõltub sellest, kui suure osa oma energiast peab ta kulutama pelgalt hakkama saamisele, see aga tuleneb otseselt sellest, kuidas tavaline tööpäev päriselt välja näeb, kirjutab heaoluekspert Aleksandr Michelson Äripäeva essees.
Puidutööstusettevõtte Barrus juht Martti Kork kirjeldab Äripäeva raadiole antud intervjuus, kuidas tehisintellekti abiga vormitakse sadade miljonite ühikuteni ulatuvatest andmehulkadest mõistlikke otsuseid.
Parim tarneahelajuht 2026 on Milrem Roboticsi tarneahelajuht Jani Perälä, selgus täna toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil.
Eesti puidutööstus on viimaste aastate kriisist suuresti kohanenud, kuid järgmise kasvusammu tegemist pidurdab ebakindlus tooraine, majanduskeskkonna ja investeeringute tasuvuse suhtes.
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.