Kaitsevaldkonnas ei tähenda rohetehnoloogia ainult ilusamat keskkonnajalajälge, vaid suuremat vastupidavust. Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juhi Krista Kupitsa sõnul on küsimus selles, kuidas tagada kriisis energia, logistika, varustuse parandamine, vee puhastamine ja üksuste autonoomsus.
Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juhi Krista Kupitsa sõnul tugevdab rohetehnoloogia kaitseväe vastupidavust, sest aitab kriisis tagada energia, vee, logistika ja varustuse parandamise ning vähendab sõltuvust tarneahelatest. NATO käsitleb kliimamuutusi julgeolekuriskina, Ukraina sõda on toonud fookusesse kohapealse parandamisvõimekuse. Eestis peetakse oluliseks ka vesinikutehnoloogiat, akusalvestust ja tulevikukindlaid kaitsetööstusparke.

- Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juht Krista Kupits.
- Foto: Arno Mikkor
Tema sõnul on viimaste aastate energiakriis ja Ukraina sõda väga selgelt näidanud, et energia, logistika ja varustuskindlus ei ole pelgalt keskkonnateemad, vaid otsesed julgeolekuküsimused.
“Kui meil ei ole kriisiolukorras tagatud see, kuidas materjalid liiguvad ja kuidas mürsud kohale jõuavad, siis me ei saa tagada ka riigikaitset,” rääkis Kupits. "Kui üksus suudab ise oma energiat toota, vett puhastada ja vähem kütust tarbida, siis väheneb logistiline sõltuvus ja suureneb operatiivne paindlikkus.”
NATO vaatab kliimamuutusi julgeolekuriskina
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kupitsa sõnul on kliimamuutuste mõju jõudnud ka NATO praktilistesse aruteludesse. NATO on nimetanud kliimamuutusi julgeolekuriskiks ning hindab, kuidas need mõjutavad sõjalist valmisolekut, taristut ja operatsioone.
Näiteks on NATO lauaõppustel mängitud läbi olukordi, kus tavapärasest palju suuremad sajuhulgad muudavad kaevikud kasutuskõlbmatuks või põhjustavad tehnosüsteemide uppumist. Samuti tuleb arvestada väga kõrgete temperatuuridega ja sellega, kuidas sõdur sellistes tingimustes üldse toime tuleb.
Kupitsa sõnul on NATO jaoks roheline kaitsevaldkonnas eelkõige praktiline mõiste.
Ukraina sõda on toonud parandamise tagasi fookusesse
Ukraina sõda on Kupitsa sõnul näidanud, kui oluline on kohapealne parandamisvõimekus. Näiteks droonide puhul korjatakse alla kukkunud seadmeid kokku, parandatakse neid või kasutatakse varuosadeks.
Sarnaseid lahendusi arendatakse ka Eestis. Kupits tõi näiteks ettevõtteid, kes töötavad modulaarsete paranduskeskuste kallal, mida saaks viia kohapeale ja kasutada keerulise tehnoloogia kiireks parandamiseks.
See ei ole ainult kokkuhoiu küsimus. Kriisiolukorras võib varustuse parandamise võimekus tähendada, et üksus saab edasi tegutseda ega sõltu nii tugevalt pikast tarneahelast.
Kupitsa hinnangul on vesinikutehnoloogia ja akusalvestus kaks valdkonda, mida tuleb kaitsetööstuses edasi arendada. Need võivad anda eelise olukordades, kus üksus peab tegutsema eraldatult ja võimalikult vähese välise sõltuvusega.
Hetkel kuum
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ta tõi näiteks Eesti ettevõtte PowerUp Energy, mis arendab vesinikkütuse elemente, generaatoreid ja varutoitelahendusi. Kupitsa sõnul on ettevõtte tehnoloogia jõudnud ka NATO energiajulgeoleku keskusesse.
Samuti rõhutas ta, et energiatõhusus ei puuduta ainult lahinguvälja tehnoloogiat. Kaitseministeerium tegeleb ka linnakute ja hoonete energiatõhusamaks muutmisega ning otsib võimalusi kasutada päikeseenergiat ja muid kohalikke energialahendusi.
Kaitsetööstuspargid peavad olema tulevikukindlad
Saates tuli juttu ka Eesti kaitsetööstusparkidest. Kupitsa sõnul on Kaitseministeeriumi roll luua taristu, et ettevõtted saaksid sinna tulla. See tähendab teid, vee ja energia lahendusi ning üldist võimekust.
Tema sõnul mõeldakse juba projekteerimisel sellele, et lahendused oleksid kasutatavad ka aastate pärast. Näiteks kaalutakse, kuidas tuua tööstusparkidesse vesinikutehnoloogiat, kuidas vähendada soojuskadu ning kuidas kasutada võimalusel tööstussümbioosi.
“Meie ülesanne on tagada, et ka kümne aasta pärast oleksid seal nutikad lahendused,” rääkis Kupits.
Tema sõnul peetakse selliste projektide puhul pikki arutelusid ka Keskkonnaametiga ning otsitakse viise, kuidas rajada tööstus nii, et see arvestaks looduskaitseliste ja tehniliste piirangutega.
Kupitsa sõnul ei ole kaitsevaldkonna rohetehnoloogia ajutine moesõna, vaid pikaajaline vajadus. “Kõige olulisem sõna on vastupidavus,” ütles ta. “See, et me oleme raskemini tuvastatavad, meil on parem energiajulgeolek ja pikemas plaanis väiksemad tegevuskulud, on suund edasi.”
Kuula pikemalt saatest "Cleantech". Saadet juhib Mart Valner.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohetehnoloogia liit vahetas nime ning koos sellega muutub ka liidu fookus senisest selgemalt tööstusele, mastaabile ja majanduskasvule.
NATO plaanib tugevdada oma idatiiva kaitset uue struktuuriga, mis võimaldaks paigutada vägesid Lätti ja Eestisse kiiremini.
Taastuvenergia kasutamise tõendamine on paljude ettevõtete jaoks keeruline ja bürokraatlik. Eesti ettevõte Soldera tahab muuta selle lihtsaks digitaalseks infrastruktuuriks, mis ühendab riikide taastuvenergia registrid ühe süsteemi alla.
Vältides abstraktsust saab julgeolekualast sõnumit seada ka nii, et rahva enesekindlus ja valmisolek kasvavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.