Rohetehnoloogia liit vahetas nime ning koos sellega muutub ka liidu fookus senisest selgemalt tööstusele, mastaabile ja majanduskasvule.

- Eesti Rohetehnoloogia liidu uus nimi on Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit, mida veab tegevjuht Karlis Goldstein.
- Foto: Andres Laanem
Uue nimega liidu tegevjuht
Karlis Goldstein ütleb Äripäeva raadio saates “Cleantech”, et Eesti järgmine arenguhüpe sõltub sellest, kas suudame oma ressursse rohkem väärindada ja tuua siia tagasi nii talente kui ka suuremaid investeeringuid. Goldstein rõhutab, et organisatsiooni roll ei ole üksnes rohetehnoloogia arendamine, vaid laiemalt Eesti majanduse kasvatamine tööstuse ja innovatsiooniga.
“Me räägime sellest, kuidas Eesti nutikad ideed jõuaksid sellisesse mastaapi, et neist tekiks päris tööstus, mis loob lisandväärtust siia samasse.”
Liidu nimevahetus peegeldab tema sõnul ka liikmeskonna arengut. Kui varem oli rõhk rohkem tehnoloogial ja innovatsioonil, siis nüüd on fookuses ka tööstuslik rakendamine ja suurem mõju majandusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Goldsteini hinnangul ei teki innovatsioon ainult ideedest, vaid eelkõige praktilisest vajadusest. “Kõige kriitilisem komponent innovatsiooni juures on vajadus, et meil on päriselt probleem, mida lahendada.” Energia hinnatõus, kallinev toit ja üldine ebakindlus loovad tema sõnul olukorra, kus uued lahendused ei ole enam nice to have, vaid hädavajalikud.
Puhta tööstuse areng on otseselt seotud energiapoliitikaga. Eestis on Goldsteini sõnul kriitiline nii elektri hind kui ka varustuskindlus.
“Riik, millel ei ole piisavalt energiat oma ühiskonna toimimiseks, on kergesti destabiliseeritav,” leiab Goldstein. See tähendab vajadust kasvatada tootmisvõimsusi ja kiirendada elektrifitseerimist, eriti kui soovitakse arendada uut tööstust või tuua siia välisinvesteeringuid.
Selle juures on üks keskne küsimus: kas Eesti peaks keskenduma oma ettevõtete kasvatamisele või püüdma siia tuua suuri välisinvesteeringuid? “Meil on vaja väikseid seemneid, mis kasvavad suureks, aga samal ajal ka suuremaid investeeringuid, mis annavad kohe mastaabi,” rõhutab Goldstein saates. Investorite jaoks on tema sõnul määrav eelkõige risk: kui stabiilne on poliitika, kas energiat on piisavalt ja kui prognoositav on keskkond.
Kuula pikemalt juba saatest.
Saatejuht on Mart Valner.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETSi üle käivad taas tulised arutelud, kuid tööstuse vaates on see endiselt oluline investeerimiskeskkonna kujundaja, ütles Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok, kelle sõnul ei saa Euroopa kliimapoliitikat enam vaadata eraldi majandusest ja julgeolekust.
Taastuvenergia kasutamise tõendamine on paljude ettevõtete jaoks keeruline ja bürokraatlik. Eesti ettevõte Soldera tahab muuta selle lihtsaks digitaalseks infrastruktuuriks, mis ühendab riikide taastuvenergia registrid ühe süsteemi alla.
Muutmisele minev Euroopa Liidu süsinikuturg määrab, kuhu liiguvad investeeringud, milline tööstus Euroopas kasvab ning kui tugev on meie energiajulgeolek. Eesti jaoks tähendab see võimalust, kirjutab rohetehnoloogia liidu Cleantech Estonia tegevjuht Kädi Ristkok.
Jaanuari suurte elektriarvete taustal tehti üleskutseid soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. Probleem ei seisne aga elektrifitseerimises endas, vaid mujal, leiavad Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.