Metsaseaduse muutmine on toimunud ilma piisava mõjuanalüüsita ning arutellu on kaastaud peamiselt puidutööstureid, kuid looduskaitsjate häält pole kuulda võtnud, näeb Bolti üks asutaja Martin Villig, kes neid muresid koos teiste tehnoloogiaettevõtjatega valitsusele jagas.

- Tehnoloogiasektori ettevõtjad eesotsas Martin Villiguga lõid häirekella metsa- ja looduskaitseseaduste muutmise menetluse peatamiseks.
- Foto: Andras Kralla
Villig viitas, et Eesti puidutööstused toimetasid varem eeldusel, et Venemaalt saab palki importida, kuid Ukraina sõda lõi plaanid sassi. Seetõttu ületab Eesti tehaste tooraine nõudlus ilmselt siinse metsa juurdekasvu, arutles ta.
“Ehk küsimus ongi, kas me peame nüüd Eesti metsa palju intensiivsemalt raiuma seetõttu, et tehased on suuremaks ehitatud teistel eeldustel või tegelikult peaks suutma mõistlikult Eesti metsa majandada ja raiuda mahus, et see on ka tulevikus jätkusuutlik,” rääkis Villig Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus tõi ta täpsemalt välja kitsaskohad, mida tehnoloogiasektori ettevõtjad metsaseaduse loomise juures märganud on ning peegeldas, mida nad riigilt ootavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Laura Saks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti metsatööstus on üledimensioneeritud. Plaan kirjutada 70% metsamaast seadusesse majandusmetsana suurendaks nii toormekriisi kui ka keskkonnakahju, kirjutab Eestimaa Looduse fondi metsaekspert Eliisa Pass.
Kriisis metsatööstust ootab lähiaastail ees krahh, sest puitu ei jagu, kuna töösturitele on tehtud pidevalt järeleandmisi, tõdes ökoloog ja riigikogu liige Tiit Maran.
Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.