Kriisis metsatööstust ootab lähiaastail ees krahh, sest puitu ei jagu, kuna töösturitele on tehtud pidevalt järeleandmisi, tõdes ökoloog ja riigikogu liige Tiit Maran.

- “Kogu aeg on metsatööstusele tehtud järeleandmisi,” ütles ökoloog ja riigikogu liige Tiit Maran Äripäeva raadios.
- Foto: Remo Tõnismäe / Õhtuleht / Scanpix
“Midagi peab põhimõtteliselt muutuma. Kas krahh toimub nüüd või tuleb viie aasta pärast – toimub see igal juhul, sest tooret enam nii palju metsas ei ole, kui on tarvis,” rääkis
Tiit Maran Äripäeva raadio saates “Kestlikul kursil”.
Maran kummutas levinud arusaama, nagu metsaseadus paneks paika, et metsamaast 70% peaks jääma majandamiseks ja 30% kaitse alla. Kaitsealust osakaalu arvestatakse hoopis kogu maismaast ja merest, mitte pelgalt metsamaast, selgitas ta.
Ka majandatava metsa protsendi või lubatud hektarite määramine ei anna Marani sõnutsi tööstusele ihatud selgust. “Nad on stabiilsuse ise ära kaotanud üleraiega. Kogu aeg on metsatööstusele tehtud järeleandmisi,” rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maran hindas saates ka riigikogu liikmete hoiakuid. “Mulle tundub, et on osa, kes on metsatööstusega samas jutumaneeris. Neid on ikka päris palju.”
Samuti kõrvutas ta viimast kolme kliima- ja keskkonnaministrit ning avab, miks on praeguses peaministris ja endises kliimaministris Kristen Michalis sügavalt pettunud.
Saates jagas Maran veel muljeid Ene-Liis Semperi metsateemalisest kontsertetendusest ja Maalehe metsatööstuse lobi artiklisarjast. Samuti avas ta, kui palju on tundnud oma töös tööstuse või looduskaitse survet.
Saadet juhtis Karmen Laur.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi-Soome metsandus- ja puidutööstuskontserni Stora Enso homme Helsingis toimuvale aktsionäride koosolekule läheb Lääne-Virumaa üks jõukamaid ettevõtjaid Tarmo Noodla siiani vastuseta jäänud küsimusega, miks ta lükati parima hinna pakkujana vahetult enne Näpi saeveski ostutehingu sõlmimist kõrvale olukorras, kus kõik ülejäänud tehingu tingimused olid samad.
Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.
Värske saade “Mets ja majandus” koondab lõike vestlustest ettevõtjate, teadlaste, panganduse ja keskkonnaorganisatsiooni esindajatega, kes kõik avavad Eesti puidusektori tulevikku oma vaatenurgast.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.