Tööstusjuht tehisaru kasutamisest: oht on, et insenerid lähevad mõttelaisaks

“AI ohtudest rääkides näen mina seda, et inimesed võivad muutuda mugavaks. See on pikema perspektiivi risk ja täna ei tunnetata seda veel piisavalt. Mõttelaiskus on siin väga õige sõna. Eriti siis, kui tehniliselt pädev insener läheb mõnes asjas mõttelaisaks ja hakkab masinat liiga palju usaldama. Siis tekivad küsimused. Ma näen seda just oma majas ja meie sektoris,“ rääkis Rahu.

Andrus Durjeko märgib, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat.

“Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi ”mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko.

Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. “Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta.

Saates “Tööstusuudised eetris“ kõlab seekord seitse intervjuud, mis on salvestatud tänavuselt suursündmuselt ”Tark tööstus 2026“.

Lisaks Redrik Rahule ja Andrus Durejkole vastasid küsimustele Nuia PMT tegevdirektor Arvo Malingut, K-Printi arendusjuht Rauno Võsu, Saksa Automaatika tööstusprojektide juht Aldo Kaljumäe, Salvesti juht Jaanus Aal ja Stoneridge Electronicsi juht Nadežda Dementjeva.

Intervjueeris Annika Kald.

Saadet toetab AJ Tooted.