Tark tööstus: konkurents ei sünni enam tehases, vaid otsustes
Eesti tööstuse tulevik ei sõltu enam ainult uutest masinatest või odavamast energiast, vaid sellest, kui targalt suudetakse teha otsuseid – nii ettevõtetes kui ka riigi tasandil. Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tark Tööstus 2026“ salvestatud saates "Fookuses: tark tööstus" kõlas läbiva sõnumina tulevik, kus konkurentsivõime sünnib juhtimises, andmetes ja võimes kiiresti kohaneda.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas saates, et riigi roll ei ole majandust juhtida, vaid luua stabiilne ja usaldav keskkond. “Kõige enam kõlab ettevõtjatelt kaks asja: palun ärge segage ja tehke otsuseid pika etteteatamisega,“ ütles minister.
Samas ei pääse ka riik mööda tööstuse suurtest kitsaskohtadest eelkõige energeetikas ja tööstuse vähesest lisandväärtusest. Eesti tugevus ei saa jääda toorme töötlemisse. “Kui me jääme ainult lihtsaks töötlejaks, siis sealt ei tulegi lisandväärtust. See tuleb teadmuspõhisest majandusest,“ rõhutas minister.
Minister tõi välja, et digitaliseerimine üksi võib tõsta ettevõtte tootlikkust 6–9%, kuid koos juhtimisotsustega võib kasv ulatuda kuni 24 protsendini. See tähendab, et tehnoloogia ei ole enam iseseisev lahendus – määravaks saab see, kuidas seda kasutatakse.
Sama mõtet kinnitas ka toidutööstur Katre Kõvask, kelle sõnul on juhtimise kvaliteet viimastel aastatel kardinaalselt muutunud. “Tänane juhtimiskvaliteet erineb oluliselt viie-kuue aasta tagusest – keskkond on palju muutlikum ja nõuab kiiremaid otsuseid,“ ütles ta.
Kõvaski hinnangul ei saa ettevõtted enam loota vanadele mudelitele, kus töötajad täitsid standardseid ülesandeid. Tehnoloogia muudab rollid ja ootused täielikult.
AI ei ole enam tulevik – see on juba tootmises
Kui mõni aasta tagasi räägiti tehisintellektist kui tulevikutehnoloogiast, siis täna on see tööstuses juba kohal.
Saksa Automaatika juht Ats Alupere rõhutas, et küsimus ei ole enam kas, vaid kuidas AI-d kasutada. “Kui me räägiksime, et AI on tulevikumuusika, siis me oleks juba hiljaks jäänud,“ ütles ta.
AI roll ei piirdu ainult tootmisliinidega – see liigub üha enam otsuste tegemisse. Tööstus liigub reaalaja juhtimise suunas, kus ettevõtted peavad teadma mitte ainult minevikku, vaid ka tulevikku. “Me peame teadma, kui palju me teenime järgmisel nädalal või kuul – mitte ainult seda, mis oli eelmine kvartal,“ lisas Alupere.
Tootmine või tootearendus
Eesti Masinaehitajate Liidu nõukogu esimees Oliver Mets tõi välja, et klassikaline vastandus tootmine vs tootearendus on eksitav. Konkurentsivõime tekib nende koosmõjus. “Oluline ei ole valida üht või teist, vaid see, et me nendega tegeleme ja ei jää mugavustsooni,“ ütles Mets.
Hetkel kuum
Tema hinnangul on Eesti tööstuses endiselt ettevõtteid, kes töötavad samade põhimõtete järgi nagu 20 aastat tagasi – ja see võib lähiaastatel valusalt kätte maksta. Samas rõhutas ta, et ka tootearenduses tehakse endiselt vigu – näiteks arendatakse toodet liiga kaua salajas, ilma turgu testimata.
Tootearendus ja tehisaru käivad käsikäes. Nii selle kui ka suure tõenäosusega järgmiste “Targa Tööstuse” konverentside peateemaks jäävad ja saavad tööstuse ning tehisaru omavahelised seosed.
Pikemalt saab intervjuusid ja mõtteid otse konverentsilt kuulata juba saatest.
Saadet juhtis Mart Valner.
Seotud lood
Kultuurikatlast konverentsilt ja kontaktmessilt “Tark tööstus 2026” eetrisse läinud hommikuprogrammis rääkis tööstusdigitaliseerimisest lähemalt ettevõtte DigiLead juht ja omanik Lauri Eensalu.
Kui täna ei mõtle homsele, siis homme oled juba maha jäänud, rääkis Äripäeva raadios tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE juht Katre Eljas.
Oixio Advisory ärivaldkonda juhtiv Arto Aas toob konverentsil "Tark tööstus" antud intervjuus välja eeldused, mis aitavad ettevõtetes vajalikku innovatsiooni läbi viia.
Eesti tööstusjuhtidel on järjest enam tahet ja julgust, et panustada automatiseerimisse, rääkis Äripäeva raadiole konverentsi "Tark tööstus 2026" peakorraldaja Harro Puusild.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele