Legendaarse kohviku saladus: null turundust, aga järjekord ulatub uksest välja

“Peamine põhjus, miks Kompressor on legendaarseks saanud, on traditsioonid – portsjonid, maitsed ja atmosfäär on jäänud samaks,” ütleb Komarov.

Kohvik ei ole kunagi investeerinud turundusse, kuid järjekorrad uksest välja räägivad enda eest. “See on vana kooli turundus – sõbralt sõbrale,” lisab Komarov. Ta tunnistab, et isa Erik Komarov on pigem konservatiivne. “Ta ei soovi laienemisega kaasnevaid probleeme, kuigi järjekorrad on pikad,” ütleb omaniku poeg. Tema ise noorema põlvkonna esindajana näeb aga potentsiaali: “Kui mina peaksin üle võtma, ehitaksin teise, kolmanda ja neljanda korruse – identse, et säilitada traditsioone, aga võimaldada rohkematele külalistele ligipääs.”

Kompressoris üles kasvanud Ott-Aleksander meenutab, et esimene mälestus kohvikust pärineb ajast, mil ta oli vaevu kolmeaastane. “Kompressoris on selline tagaruum, kus on igasugused toiduained – jahukotid, suhkrukotid. Seal oli suur, 10–20kilone suhkrukuubikute kott ning ma käisin salaja neid kuubikuid võtmas ja söömas. Iga kord, kui jäin vahele, sain natuke noomida,” meenutab perepoeg. Lisaks on ta pisikuna kaasa saanud söögi tegemise armastuse ja oskuse.