Kuigi valitsus tahab anda noortele võimaluse kasutada teist pensionisammast kinnisvaralaenu tagatisena, siis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul ei pruugi sellest kodulaenu saamiseks siiski piisata.

- Ainult teise pensionisambaga noortel Tallinna kinnisvarale hammas peale ei hakka.
- Foto: Andras Kralla
Pärgma tõi näiteks, et 1990. aastal sündinud noortel on teises sambas keskmiselt alla 10 000 euro. Samas vähemalt Tallinna kinnisvaraturul võib sellest laenu sissemakseks väheks jääda. “Kui midagi kombineerida, siis igal juhul noorel peaks mingisugune enda raha ka olema,” märkis Pärgma.
Intervjuus tuli juttu ka uue koalitsiooni plaanidest suurendada eluasemeturul konkurentsi tagatisvara hindamisakti kohustuse leevendamisega ja riikliku tagatise suurendamisega eluaseme soetamiseks turutõrke piirkondades. Samuti kommenteeris Pärgma eluasemeturu üldist seisu.
Küsis Laura Saks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Reformierakond ja Eesti 200 allkirjastasid täna koalitsioonileppe.
Varamakse tõrjutakse ilmaaegu, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut (SDE).
Plaaniga, mis annaks pankadele senisest suurema voli kodulaenude tagatisväärtuse hindamisel, ei taha kuidagi leppida kinnisvarafirmade liidu aseesimees ja Domus Kinnisvara juht Ingvar Allekand.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.