Sisekoolituses võib varjutada kolleege ja luua võrgustikke

Eesti laste teadmised on PISA uuringute põhjal maailma tipus, mistõttu tekib ootus, et need väljenduksid ka hilisemas tööelus. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu tulemused näitavad tegelikku seisu.

Üks peamisi erinevusi 20. sajandi juhtimise ja 21. sajandi eestvedamise vahel on see, et me ei juhi enam meeskondi, vaid indiviide.

Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.

Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.