Irene Annus: palgateadlikkus on puuduolev lüli hariduses ja tööturul
Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eestis on üle 600 000 palgatöötaja, kuid enamik neist ei tea oma tegelikku väärtust ega võimalusi tööturul. Koolides ja ülikoolides keskendutakse akadeemilistele teadmistele, kuid praktilised oskused, mis aitaksid noortel tööturul edukalt läbi lüüa, jäävad tahaplaanile.
Ometi vajavad palgateadlikkust juba abiturientidest noored, kes suunduvad esimest korda suveks tööle. See tõstab esile vajaduse õpetada palgateadlikkust juba varases haridusetapis.
Haridus ei taga automaatselt hästi tasustatud töökohta
Kuigi Eestis peetakse haridust oluliseks, ei ole diplom iseenesest garantii heaks ja tasuvaks palgatööks. Noored ei pruugi mõista, kuidas tööturg toimib ning kuidas kujundada oma palgatöötaja karjääri teadlikult. Seetõttu satuvad paljud olukorda, kus:
• valitakse juhuslikke töökohti ja tööandjaid;
• palgaootused on kas liiga madalad või ebarealistlikult kõrged;
• puudub oskus pidada tööalaseid läbirääkimisi, sealhulgas palga üle.
Endise IT-sektori värbava juhina näen, et paljud alustajad ei oska oma oskusi ja tugevusi veenvalt esitleda, mistõttu jäävad nad tööandjatele nähtamatuks. CV-d ja motivatsioonikirjad on tihti sisutühjad, kuigi inimestel on potentsiaali.
Kõrge palgaootus ilma kogemuseta ehmatab värbajaid – selle asemel et noort toetada, jääb võimalus andmata. Kui värbajatel oleks rohkem palgateadlikkust, oskaksid nad selgitada, kuidas noore oskused tööturul väärtustuvad ja millised on arenguteed, mis toovad ka kõrgema palga.
Palgateadlikkuse puudumine viib rahulolematuse ja läbipõlemiseni
“Pealtnägija” saade kajastas hiljuti Eesti kohtunikke, kes on ebamõistliku töökoormuse all läbi põlenud. See on vaid jäämäe veepealne tipp, mis tõestab, et hea palganumber ei tee alati õnnelikuks.
Hetkel kuum
Eestis on tööalane läbipõlemine võtmas epideemia mõõtmeid. Ka minu kogemus näitab, et paljud inimesed otsivad uut tööd just läbipõlemise tõttu. Nad ei ole osanud/julgenud oma ebamõistlikuks kasvanud töökoormusest varakult juhiga rääkida, arvates, et see on nõrkuse märk.
Minu 25aastane kogemus palgatöötajana kinnitab, et töökoormus kasvab ajaga. Läbipõlemise teadlikuks ennetamiseks olen isiklikult vahetanud kaks korda elus raha rahu vastu: lahkunud hästitasustatud, kuid ebamõistlike ootustega töökohalt vähem tasustatud positsioonile, kus sain vastu toetava töökeskkonna ja mõistliku töökoormuse, mis ei seaks ohtu minu vaimset ega füüsilist tervist.
Kui töötaja ei julge juhi poole pöörduda, on läbipõlemine vältimatu. Palgateadlik töötaja oskab vajadusel algatada vestlusi juhiga, pakkudes omapoolseid lahendusi. Ühegi tööandja eesmärk ei ole oma töötajaid läbi põletada – vastupidi, juhid hindavad, kui töötajad suudavad enda piire ja vajadusi kommunikeerida, pakkudes võimalikke lahendusi.
Palgateadlikkus – mitte ainult numbritest
Palgateadlikkus hõlmab palju enamat kui teadlikkust sellest, kui palju ametikoha eest makstakse. See sisaldab:
• oskust oma tugevusi ja tööalaseid saavutusi hinnata;
• teadlikkust enda võimalustest ja konkurentsieelistest tööturul;
• läbirääkimisoskust erinevatel tööalastel teemadel (mida palgatöö endaga kaasa toob), sealhulgas palga ja töökoormuse osas;
• oskust ennetada tööalast läbipõlemist.
Noored, kes omandavad palgateadlikkuse juba koolis või ülikoolis, on tööturul enesekindlamad, paremini tasustatud ning teevad teadlikke karjäärivalikuid.
Palgateadlikkus aitab hoida tasakaalu töö ja heaolu vahel
Palgateadlikkus ei tähenda ainult palka, vaid ka teadlikkust sellest, kuidas palgatöötajana targalt ja edukalt elada. Tähtis on osata hinnata oma tööalast väärtust ning teha otsuseid, mis tagavad pikaajalise rahulolu ja heaolu.
Tööturg on pidevas muutumises ning majandustõusud ja -langused (sh koondamised) mõjutavad võimalusi. Palgateadlik inimene teab, kuidas kriisiolukorras käituda, millal on õige aeg töökohta või valdkonda vahetada ning kuidas tagada, et töö ei kahjustaks vaimset ega füüsilist tervist.
Mõnikord võib kõrgema palga asemel olla mõistlikum valida töökoht, mis pakub paremat töökultuuri, toetavat keskkonda ja vähem stressi. Palgateadlik töötaja mõistab, et rahaline tasu on vaid üks aspekt tema tööelus ning et pikaajaline rahulolu on väärtus, mis väljendub ka elukvaliteedis.
Palgateadlikkus kui osa haridusest
Kui soovime konkurentsivõimelist tööturgu, peab palgateadlikkus olema hariduse osa. Noortele tuleb anda teadmised ja tööriistad, et nad kujundaksid oma tööelu teadlikult, ennetades teadmatust ja rahulolematust.
Eestis on üle 600 000 palgatöötaja – eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse. Täna jääb paljude töötajate potentsiaal kasutamata, sest noored ei tea, kuidas palgatöötajana edukas olla.
Täiskasvanud tütre emana pean oluliseks, et igal noorel oleks ligipääs palgateadlikkuse teadmistele, mida nende vanemad koolist ei saanud.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
Äkki teeks oma strateegiliste maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks riigifirma, pakub geoloog Margus Raha arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks oma väiksuse ja paindlikkusega olla ideaalne koht süsteemse mõtlemise rakendamiseks, kirjutab Martin Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Laste investeerimistulu maksuvabastus toob meile targema ja rikkama riigi, kirjutab Anniki Leppik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Loome Eestile strateegiliste varade fondi, et me ei peaks uue kümnendi möödudes järgmise optsiooni aegumise üle koos kurvastama, kirjutab Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele