Isejuhtiv organisatsioon ei otsi konsensust ega demokraatiat

Veiko, kes uurib Tartu Ülikooli doktorantuuris ettevõtete üleminekut holakraatiale, tõdeb, et üheks huvitavaks küsimuseks saab juhi rolli muutus. „Need samad tiimijuhid, kes enne olid hierarhilises struktuuris, küsivad, mis see minu roll nüüd on, mis minust saab, kuhu mina siis paigutun,“ toob ta välja juhtide loomulikud hirmud. Nii tuleb lauale küsimus: kuivõrd on juhid ise valmis võimust loobuma.

Teisalt tekib küsimus, kas kõik inimesed üldse tahavad sellises organisatsioonis töötada. „Kui võtta näiteks, kui palju on maailmas ettevõtjaid ja kui palju töötajaid? Miks ei ole kõik ettevõtjad?“ küsib pikaaegse juhtimiskogemusega Novel Clinicu tegevjuht Sten Argos ja lisab, et ideaalne organisatsioon oleks tõesti selline, kus kõik töötajad mõtlevad nagu ettevõtjad, aga nad ei pea võtma ettevõtja riske. Päriselus ei ole neid ettevõtja mõtteviisiga töötajad just palju.

„Räägin inimesega, et kõik oskused ja eeldused on olemas, kas sa oled valmis võtma selle vastutava rolli ja ta vastab, et kuule, ma ei taha. Ta ei taha võtta rohkem vastutust,“ kirjeldab Sten. Veiko hinnangul ongi iga organisatsiooni ja ka juhi ülesanne aidata töötajatel leida üles see iseseisvus ja toimetuleku julgus, mis on ka holakraatia eelduseks.