Äripäeva kultuurisoovitus: selfie-muuseum, petlik reaalsus ja filmiklassika topeltannus

Kui tahaks kultuuri vahele midagi täiesti kerget ja lapsemeelset, siis Tallinnas tegutseb nüüd Eesti esimene ametlik selfie-muuseum Museum of Fun. Mõte on lihtne: terve ruum on ehitatud selleks, et seal mängida, poseerida ja pilte teha. Selliseid paiku leiab Londonist, Pariisist ja Dubaist, nüüd ei pea Instagrami väärilise sürreaalsuse pärast enam lennukisse istuma, rääkis Äripäeva rubriigi "Elu ja edu" toimetaja Linda Eensaar.

Kui selfie-seinast jääb väheks, võib jätkata läheduses Illusioonide Muuseumis. Rataskaevu tänaval on 600 ruutmeetrit interaktiivseid eksponaate, kus optika, füüsika ja kunst teevad koostööd selle nimel, et oma silmi enam päriselt usaldada ei saaks. Valgusest saab pintsel, varjudest skulptuur ning ruumitaju võib üsna kiiresti käest minna.

Kui tahaks nädalavahetusse aga midagi hoopis tõsisemat, pakub kino Artis väga head filmiklassika topeltprogrammi. Laupäeval, 15. augustil näidatakse Sergei Paradžanovi 1969. aasta meistriteost “Granaatõuna värv”, mis jutustab Armeenia poeedi Sajath-Nova elust mitte tavapärase eluloona, vaid värvide, kujundite, luule ja peaaegu maalidena mõjuvate kaadrite kaudu.

Järgmisel õhtul saab samale režissöörile otsa vaadata teise nurga alt: linastub värske dokumentaalfilm “Paradžanovi sirelililla tuul”, mille režissöör Ali Hamrajev käis Paradžanovi jälgedes Armeenia ja Gruusia arhiivides. Seega tasub need kaks filmi võtta ühe komplektina: kõigepealt kunstnik ise kõnelemas oma hullumeelse visuaalse keelega, järgmisel päeval teised rääkimas temast.

Ja lõpuks kaks raamatut ühelt autorilt: üks suurtele ja teine väikestele. Ajuteadlane Jaan Aru kirjutab raamatus “Aju vabadus” sellest, kuidas säilitada tehisaru, algoritmide, sotsiaalmeedia ja lõputute tähelepanuröövlite ajastul võime päriselt ise mõelda. Küsimus pole ainult selles, mida AI suudab, vaid selles, millised inimese mõtlemisvõimed tasub iga hinna eest alles hoida.

Lastele on Arul samal ajal “Osav aju”, mis seletab õppimist, tähelepanu, magamist ja nutiseadmeid lasteaia lõpetaja või esimese klassi lapse tasandil. Selle põhiidee võiks tegelikult suurelt ka täiskasvanute töölaua kohale riputada: telefon ja arvuti võiksid olla aju tööriistad, mitte tema peremehed.

Linda Eensaart intervjueeris Neeme Korv.

Fotol katkend Sergei Paradžanovi filmist “Granaatõuna värv”. Foto autor: kino Artis.