- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lausrünnak finantstehingute maksu vastu
Äripäeva arvamusküljed ei suutnud vahepeal ära mahutada huvigruppide esindajate artikleid, kes kuulutavad ette katastroofi juhuks, kui Eestis peaks jõustuma finantstehingute maks. Sel murel on alust, sest kõikjal Euroopas on rahvas sellise maksu poolt, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse nõunik Heiki Linnamägi.
Käesoleva aasta kevadel pooldas maksu Eurobaromeetri uuringu kohaselt tervelt 63% Euroopa Liidu elanikest. Eestis oli toetajaid 46% ja vastaseid 37%. Inimeste poolehoid säärasele maksule on mõistetav, arvestades et Euroopa valitsused on kulutanud rohkem kui 4,5 triljonit eurot finantssektori toetamisele nii garantiide kui ka reaalse raha näol ning lähiaastatel see summa kindlasti suureneb.
Nüüd, mil finantstehingute maksu küsimuses on läbirääkimislaua taha valmis istuma üksteist riiki, sh Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria, võib ka pankurite muret mõista, sest seni ei võetud maksu kuigi tõsiselt.On täiesti arusaadav, et Eesti on maksu suhtes endiselt ettevaatlik, kuid on valmis maksu arutama ja see on ka ainuke võimalus selle kujunemises kaasa rääkida. Maksu kriitikud toovad välja mitmed kitsaskohad, näiteks maksu kuhjumine, selle rakendumine pensionifondidele jne. Usun, et ka rahandusministeeriumi läbirääkijatele ei ole need küsimused tähelepanuta jäänud ja probleemid räägitakse enne maksu rakendumist selgeks.
Ilmne on, et finantssektor peab panustama ühiskondlike hüvede finantseerimisse vastavalt oma võimetele. Euroopas hinnatakse finantssektorile käibemaksuvabastuse kaudu antava soodustuse suuruseks 18 miljardit eurot aastas. Võrdluseks: Eesti riigi eelarve 2012. aastal on 6,5 miljardit eurot. Pole ju panganduse puhul põhjendatud sotsiaalset laadi maksuvabastus nagu näiteks tervishoiuteenuse puhul. Olgugi, et finantstehingute maksu otseselt käibemaksu asendajana ei kirjeldata, aitaks see tasakaalustada seda turumoonutust, mida käibemaksuvabastuse rakendamine finantstehingutele on tekitanud. Aastate jooksul ei ole ju õnnestunud kokku leppida, millistel alustel võiks finantssektorile käibemaks rakenduda, kuigi see oleks kõige mõistlikum üleeuroopaline lahendus turumoonutuse lõpetamiseks.
Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek maksu rakendamiseks on sõnastatud viisil, mis lubab enamiku maksust koguda finantsinstitutsioonide vahelistelt tehingutelt. Peaaegu kõik üksikisikute igapäevased pangandustoimingud jäävad maksust puutumata: näiteks laenud või pangaülekanded. Samuti jäävad maksustamata esmased aktsiate ja võlakirjade emissioonid.Võrdlused maksu rakendamisel Rootsi kogemusega ei pea aga paika. Komisjoni välja pakutud maksumäärad 0,1% aktsiatele ja 0,01% tuletisinstrumentidele jäävad kordades alla Rootsis omal ajal kehtestatule. Rootsis oli maksumäär 0,5%. Huvitav on ka see, et Ühendkuningriigis rakendatakse edukalt tuhandet naela ületavatele aktsiatehingutele 0,5%-list riigilõivu lisaks tehingutasudele ja tehingud ei page kusagile.
Üks levinud väärarusaamu on, et maksust saadavat tulu on plaanis kulutada raskustes olevate pankade poputamiseks. Maksust laekuv tulu läheks siiski liikmesriikide eelarvesse ja osaliselt EL-i eelarvesse, kuid selle summa võrra väheneks vastava liimesriigi SKT-põhine makse EL-i eelarvesse.
Seotud lood
Euroopa Komisjon esitas eile uuesti finantstehingute maksu (FTM) direktiivi eelnõu, mis viimase muudatuse kohaselt kehtiks küll vaid maksust huvitatud riikides, ent mille mõju ulatub üle terve ilma.Äripäev leiab, et FTM muudab Euroopa investeerimiskliima ebasoodsaks ning peletab investoreid riikidest, mis maksuga kaasa lähevad. Eesti on teatavasti nende hulgas.
Esimesed visandid finantstehingute maksust, mille vastu on huvi ilmutanud 11 Euroopa Liidu riiki – Eesti sealhulgas – on valmis.
Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna heakskiidu, et 11 asjast huvitatud liikmesriiki saaksid n.ö tihendatud koostöö korras edasi liikuda finantstehingute maksuga.
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele