- OMX Baltic−0,27%313,84
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,13%2 144,42
- OMX Vilnius−0,4%1 500,16
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,35%10 830,23
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,84
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,13%2 144,42
- OMX Vilnius−0,4%1 500,16
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,35%10 830,23
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: Kas Eesti Energia on julgeolekugarant või rahaautomaat?
Äripäev soovib tänases juhtkirjas, et riik defineeriks Eesti Energia olemuse ning annaks talle konkreetse tegevusülesande.
Tänane Äripäev kirjutab Eesti Energia värsketest edusammudest. Nimelt on firma projektijuht Andres Anijalg öelnud ajalehele Jordan Times, et läbirääkimised sealse keskkonnaministeeriumi ja riikliku elektrijaamaga 600-900megavatise põlevkivijaama ehitamise üle on jõudmas lõppjärku. "Loodetavasti lõpetame läbirääkimised aasta lõpuks, nii et me saame uue aasta algul ehitamisega alustada," ütles Anijalg.
Kuigi Äripäevale teevad Eesti Energia edusammud nii siin- kui sealpool riigipiire rõõmu, ei ole see meil täna teemaks. Täna tahaksime hoopis küsida: kas Eesti Energia on me rahvusliku julgeoleku ja energeetilise sõltumatuse garant või valitsuse lihtlabane sularahaautomaat?
Mis sunnib meid niiviisi küsima? Sest hoolimata tänasest Jordaania-uudisest on pilt üldjoontes segane. Nii kõnelesid alles hiljuti uudised, et reitinguagentuur Moody's on EE pikaajaliste kohustuste reitingu vaatluse alla võtnud, mis võib viia reitingu alandamiseni. Samasse ajajärku langes ka uudis, milles EE teatas, et võtab 500 miljonit eurot nn arvelduskrediiti, ehk laene likviidsusprognoosi parandamiseks. Kõigele lisaks kavatseb valitsus ka tuleval aastal Eesti Energiast võtta 65,5 miljonit eurot (miljard krooni) dividende. Taas.
Äripäev sooviks, et valitsus otsustaks ära, kas juba täna börsifirmana agressiivselt laieneva ja turgu haarava Eesti Energia tulevik on börsil või peaks ta igaks-juhuks-mustadeks-päevadeks-turvatunnet-andva sukasäärena edasi minema. On ju viimastel aastatel Eesti Energia omanik, Eesti Vabariik kasutanud seda suurettevõtet pigem sularahaautomaadina – viimase nelja aasta jooksul on ettevõttest välja võetud keskmiselt miljard krooni aastas. Ja nagu juba öeldud, ka tuleval aastal võetakse taas miljard.
Dividendi võtmise teeb huvitavaks ka asjaolu, et riik kavatseb tuleval aastal tõsta EE kapitali 150 miljoni euro võrra. Milleks dividende võtta ja veidi aega hiljem raha ettevõttesse tagasi panna? Vastus lihtne – investeering ettevõtte kapitali kajastub investeerimistehinguna ega ole eelarve tasakaalu arvestuses käsitletav kuluna, dividendid kajastuvad aga eelarves tuluna!
Äripäeva arvates ei käitu valitsus selliselt trikitades teiste euroliidu ja euroala riikide suhtes kuigi ausalt. Piltlikult öeldes teeme me ju Kreekat, kui ühe käega võtame ettevõttest dividende ning teisega anname investeeringuteks raha. Sest nimetagem neid summasid kuidas iganes, on ju selge, et välja võetakse 65,5 miljonit ja sisse pannakse 150 miljonit eurot. Reaalset raha.
Seega, Äripäev sooviks, et riik defineeriks Eesti Energia olemuse ning annaks talle konkreetse tegevusülesande. Olgu selleks siis jätkuv investeerimine, kasvamine veelgi tugevamaks ja elujõulisemaks kontserniks, või püsimine riigi energiasõltumatuse tagajana, või hoopis ülesanne olla konservatiivne raha tootev ettevõtte, kuid saagu selgus majja.
Sest seni teeb Sandor Liive siiski seda, mida tema (ja ka meie) õigeks peab – teenib omanikule võimalikult suurt tulu. Ning igaks juhuks peaksime valmis olema ka pettumuseks – üsna suure tõenäosusega teeb mingil hetkel ka EE ajutrust eesotsas Liivega valeinvesteeringu. Või teab keegi nimetada kedagi, kes aastakümneid järjest vaid õigeid otsuseid/investeeringuid teinud?
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
On väidetud, et riik kasutab Eesti Energiat nö maksukanalina, sularahaautomaadina, kust vajadusel raha kuludeks dividendidena välja võtta, tõstest samal ajal ka elektri hinda.
Viimasel ajal on Eesti Energiat ja selle juhti Sandor Liivet rahva poolt kõvasti nahutatud. On koguni väidetud, et riik kasutab Eesti Energiat mõnusa lüpsilehmana, kust vajadusel raha jooksvateks kuludeks ja eelarveaukude kinnitoppimiseks dividendina välja võetakse ja kasumi suurendamiseks elektri hinda tõstetakse.
Majandusminister Juhan Partsil tuleb riigikogule selgitada, mis kasu loodab riik saada Jordaaniasse, Marokosse ja USAsse tehtud ning tehtavatest Eesti Energia investeeringutest.
Hiljutine Äripäeva arvamusartikkel („Eesti riigieelarve tasakaal sünnib skeemitades“) kritiseeris Eesti riigirahandust ja sealhulgas eelarve-eesmärkide saavutamist. Samas jäi käsitlus ühepoolseks ning toodud paralleelid Kreekaga olid suisa kohatud, kirjutab rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven Kirsipuu.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele