- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,21%7 714,71
- DOW 30−0,01%53 565,25
- Nasdaq −0,41%26 432
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,21%7 714,71
- DOW 30−0,01%53 565,25
- Nasdaq −0,41%26 432
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Dividendid maandagu langusfaasis hinnatõusu
On väidetud, et riik kasutab Eesti Energiat nö maksukanalina, sularahaautomaadina, kust vajadusel raha kuludeks dividendidena välja võtta, tõstest samal ajal ka elektri hinda.
Mis sorti ettevõttega on Eesti Energia näol tegemist? Kas klassikalise maksimaalsele kasumi teenimisele orienteeritud ettevõte või riigiettevõte, mis lähtub ka tarbijate võimalustest? Arvestades energiamonopoli plaani laenata 500 miljoni eurot ja suured dividendimaksed omanikule ehk riigile on praegusel kodutarbijate jaoks ebakindlal ajal põhjendamatu.
Nimelt Statistikaameti värskete andmete põhjal on võrreldes aastatagusega elekter, soojusenergia ja küte kallinenud 8,6% ja samas on inimeste reaalpalk langenud viimased 3 aastat. Lähtuvalt eelnevast peab tõdema, et tänasel päeval on Eesti Energia näoga suunatud riigi kui omaniku mitte tarbija poole.
Varjatud hinnatõus. Hoolimata sellest, et elektriarvel kajastuvad niigi riigimaksud (käibemaks, elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu), mis moodustavad ligi 28% arvest, siis sisuliselt on praeguseks kujunenud olukord, kus läbi elektri hinnatõusu toimub lisaks veel kodutarbijate kaudne maksustamine. Kui Eestis tõusis 2011.aastal elektri hind ligi 6% ja tõuseb samapalju ka 2012. aastal, mida on põhjendatud vajadusega investeerida, siis kas poleks mõistlikum intressidega laenu võtmise asemel dividendimaksetena võetud raha investeerida Eesti Energiasse ja seeläbi vähendada elektri hinnatõuse? Või alternatiivina hakata lõpuks vähendama taastuvenergia tasusid, mis on põhjendamatult kõrged ka Konkurentsiameti arvates?
Kasuks vastutsüklilisus. Hiljutised hinnatõusud energeetikasektoris kinnitavad, et Eestis puudub tarbijatel õigustatud ootuse kaitse. Kusjuures huvitava näitena võib välja tuua Ühendkuningriigi kodukulude poliitika, kus on deklareeritud, et kui elektri ja küttekulud moodustavad leibkonna sissetulekust üle 10%, siis tegemist on „küttevaestega“ (ingl k fuelpoverty). Kõrvutades meie kodutarbijaid saareriigiga, siis aastal 2010 kulutas Eesti leibkond keskmiselt 19% eluasemele, millest omakorda ligi 8% moodustas elekter ja küte. Arvestades viimase aasta hinnatõuse elektri ja kaugkütte osas, siis on meil suure tõenäosusega saareriigi definitsiooni järgi keskmine Eesti leibkond „küttevaene“. Selline numbriliselt määratletud poliitiline seisukoht aitaks seada ka meil kui riigil piirid energeetika, aga ka üldisemalt universaalteenuste hinnatõusudele, ning Eesti Energia dividendimaksed ei teostataks tulevikus ajal kui Eesti kodutarbijate kulutused võrreldes sissetulekutega on Euroopas kõige kiiremini kasvavad.
Seotud lood
Eelmisel nädalal võeti vastu 2012. aasta riigieelarve, mis on ligi poole miljardi euro võrra suurem kui sel aastal. Peamiselt tekkis arutelu, kas eelarve on liiga optimistlik või miks ei too see kaasa riigi palgal olevate töötajate – õpetajate, kaitseväelaste, politseinike – palgatõusu. Kuid keerukam küsimus – kuidas eelarve eeskujulikku Maastrichti kriteeriumidele vastavasse tasakaalu mahtus – jäi lõpuni lahkamata.
Viimasel ajal on Eesti Energiat ja selle juhti Sandor Liivet rahva poolt kõvasti nahutatud. On koguni väidetud, et riik kasutab Eesti Energiat mõnusa lüpsilehmana, kust vajadusel raha jooksvateks kuludeks ja eelarveaukude kinnitoppimiseks dividendina välja võetakse ja kasumi suurendamiseks elektri hinda tõstetakse.
Äripäev soovib tänases juhtkirjas, et riik defineeriks Eesti Energia olemuse ning annaks talle konkreetse tegevusülesande.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele