- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,56%7 718,39
- DOW 300,25%53 595,95
- Nasdaq 1,24%26 454,46
- FTSE 100−0,8%10 790,9
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,56%7 718,39
- DOW 300,25%53 595,95
- Nasdaq 1,24%26 454,46
- FTSE 100−0,8%10 790,9
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti Energia on riigi sularahaautomaat?
Viimasel ajal on Eesti Energiat ja selle juhti Sandor Liivet rahva poolt kõvasti nahutatud. On koguni väidetud, et riik kasutab Eesti Energiat mõnusa lüpsilehmana, kust vajadusel raha jooksvateks kuludeks ja eelarveaukude kinnitoppimiseks dividendina välja võetakse ja kasumi suurendamiseks elektri hinda tõstetakse.
Tõeni jõudmiseks vaatame, mis on Eesti Energia AS. Eesti Energia on täielikult Eesti Vabariigile kuuluv edukalt töötav äriettevõte, mille äritulud olid 2010. aastal rekordilised – 12,5 miljardit krooni, kasvades eelmise perioodiga võrreldes viiendiku. Ärikasum suurenes aastaga 45% ja oli 2,3 miljardit krooni. Ka peagi lõppev 2011. aasta on firmale edukas ning tulu eurodes aukartustäratav. Pool müügitulust tuli möödunud aastal suuremast elektrimüügist avatud vabaturgudel ning elektribörside käivitumisest Eestis ja Leedus. Suureks tuluallikaks oli ka vedelkütuse müügimahu kasv ja kõrgem müügihind. Midagi tilkus juurde ka võrguteenuste müügist ja Estlink-1 merekaabli rendist. Öeldust tulenevalt saab Sandor Liivet vaid kiita, sest kasumit taotleva aktsiaseltsi juhina täidab ta oma ülesandeid riigi ees eeskujulikult.
Aktsionär on aktsiate omanik, kes saab oma tegevusest tulu (dividende) ja kannab vastutust oma aktsiate väärtuse ulatuses. Eesti Energia on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsionäri õiguste teostajaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille üldkoosolek on majandus- ja kommunikatsiooniminister. Selline juhtimine on alates 1. jaanuarist 2010 riiklikult reguleeritud riigivaraseadusega, mille riigikogu on heaks kiitnud.
Selles, et riik Eesti Energia AS ainuomanikuna võtab välja dividende, pole midagi taunitavat, sest hea aktsionär investeerib suurema osa sellest tagasi tootmisse. Nii see Eesti Energia puhul suuresti ka toimub.
Eesti valitsuse häbiväärne tegevus seisneb hoopis selles, et ta on loonud temale kuuluvale Eesti Energiale majandustegevuses põhjendamatud eelised, mida me näeme näiteks põlevkivivarudega vääritus kaubitsemises ja VKG tegevuse ahistamises, sealhulgas põlevkiviõli tootmisel. Siin peaks konkurentsiameti tegevus olema märksa jõulisem. Praegu kuulub konkurentsiamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Objektiivsuse tagamiseks peaks selle viima ilmselt Rahandusministeeriumi haldusalasse.
Eesti kodanikul on õigus nõuda, et Eesti Energia majandustegevus oleks läbipaistev ja tark. Enamikule eestimaalastest on arusaamatu rahva rahaga tegutseva aktsiaseltsi tegevus Ameerika Ühendriikides ja Jordaanias. Teades USA keskkonnanõudeid ja keerukust ettevõtluse arendamisel, ei saa tavainimene sealset tegevust kuidagi mõistlikuks pidada. Ebareaalne on ka väävlirikkast madala orgaanika sisaldusega Jordaania põlevkivist mootorikütuse tootmine. Kõike seda tehakse inimeste eest varjatult ja teadlastega kooskõlastamata, Seetõttu on rahval loomulikult õigus küsida: “Mida minu kui maksumaksja rahaga Eesti Energias tehakse?” Selget vastust pole seni kuulda olnud.
Eesti Energia kaitseks peab siiski rõhutama, et elektri hinnatõus pole otseses korrelatsioonis dividendide väljavõtmisega, nagu sageli arvatakse. Elektri hinna tõusul on nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused. Objektiivsete põhjuste hulka tuleb lugeda elektritootmisvõimsuste kasvav defitsiit kogu maailmas, kütuse maailmaturuhindade pidev kasv ning Euroopa Liidu ebamõistlik kliimapoliitika ja põhjendamatu süsihappegaasiga kauplemine. Subjektiivseteks põhjusteks on otsustajate vähene kompetents ning otsuste langetamine väga piiratud ringis tarbijaid kaasamata ja tegelikku konkurentsi loomata. Teadmiste vähesusest tuleneb aga hädavajalike otsuste edasilükkamine ja ka selgete hinnapõhiste prioriteetide puudumine. Ja sellises olukorras liigub Eesti Energia kui libe luts, sest keegi ei oska või ei tahagi tema liuglemist kontrollida.
Investeeringud elektrijaamadesse on tohutult suured ning nende mõju tarbija rahakotile kurnav. Nii tuleb näiteks hiljuti valitsuses läbisurutud põlevkiviplokkide ehitusotsuse täitmiseks maksta lisaks turuhinnale ainuüksi investeeringutoetust 10-11 eurot iga Eesti elaniku poolt tarbitud MWh kohta. Hoopis ebamõistlik on sealsetes jaamades aga 50% ulatuses puidu põletamine, sest erinevalt koostootmisjaamadest, kus 2/3 läheb soojuse ja 1/3 elektri tootmiseks, kulub seal valdav osa mõtlematult raisatud energiast Narva jõe ja Kirde-Eesti õhu soojendamiseks. Kuid eks selleski otsuses ole rohkem ikka süüdi poliitikud, mitte Sandor Liive.
Ja ega Liive ei kinnitanud põhjendamatult kõrgeid taastuvenergia tasusid. Selle tegid ikka riigikogu liikmed, kes oma otsust kas ei mäleta või ei oska enam põhjendada.
Autor: Harry Tuul, Anto Raukas
Seotud lood
2012. aasta taastuvenergia tasude suurenemisest teatanud Elering jättis lisamata, et suurimaks kasusaajaks on Eesti Energia, kinnitas taastuvenergia koda.
Eelmisel nädalal võeti vastu 2012. aasta riigieelarve, mis on ligi poole miljardi euro võrra suurem kui sel aastal. Peamiselt tekkis arutelu, kas eelarve on liiga optimistlik või miks ei too see kaasa riigi palgal olevate töötajate – õpetajate, kaitseväelaste, politseinike – palgatõusu. Kuid keerukam küsimus – kuidas eelarve eeskujulikku Maastrichti kriteeriumidele vastavasse tasakaalu mahtus – jäi lõpuni lahkamata.
Kuigi Eesti Energia üritab Ida-Virumaale motomäe rajamise abil maksta riigile vähem saastetasusid, siis elektri hinna tõusu taotledes “unustatakse” see JOKK-skeem ära.
Eesti Energia tütarfirma Jordan Oil Share Energy ja Jordaania valitsus allkirjastavad veel sel aastal lepingu põlevkivil töötava elektrijaama ehitamiseks Jordaaniasse, teatas Bloomberg.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele