Mis on EFSF ehk Eesti esimene samm võlakriisi lahendamiseks

EFSF ei ole ainus osaline euroala päästemehhanismis. Lisaks tegutseb ka Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (lühendatult EFSM – European Financial Stability Mechanism). Kui EFSF on eraõiguslik juriidiline isik, siis EFSM on loodud Euroopa Liidu nõukogu poolt. EFSM kaudu laenab raha Euroopa Liit, et seda siis võlgnikriikidele edasi laenata, ning selle maht on 60 miljardit eurot. Võlgnikriikidele on laenu andnud ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

Praeguste kavade järgi peaks EFSFi 2013. aastal asendama Euroopa Stabiilsusmehhanism (lühendatult ESM – European Stability Mechanism).

Kuidas EFSF toimib?Kui mõni euroriik ei saa enam rahaturgudelt laenata, pöördub ta EFSFist abi saamiseks kõigepealt teiste fondi aktsionäride poole. Tavaliselt toimub selline pöördumine samaaegselt abipalve esitamisega ka Euroopa Komisjonile ning IMFile.

Koostöös IMFiga ning kaasates Euroopa Keskpanga alustab Euroopa Komisjon läbirääkimisi raskustes euroriigiga. Laenuvõttev euroriik sõlmib Euroopa Komisjoniga majandus- ja rahanduspoliitika alase vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on eeltingimus laenu saamiseks. EFSF maksab laenu välja osade kaupa ning memorandumi tingimustest kinnipidamine on eeltingimuseks iga järgmise laenu osa saamisel. Kõrvuti EFSF laenuga on võlgnikriigid laenu võtnud ka EFSMist ning IMFist.

Selleks et võlgnikriigile laenu anda, peab EFSF vajamineva summa kõigepealt ise rahaturgudelt laenama. Iga kord kui EFSF võlakirjakirjaemissiooni korraldab, annab iga EFSFi aktsionär fondile garantii konkreetseks võlakirjaemissiooniks. Garantii suurus on proportsionaalne, lähtudes vastava riigi aktsiaosalusest EFSFis ning välistades fondist juba laenu saanud riigid.

Seepärast võib garanteerivate riikide arv ning nende proportsionaalse garantii suurus võlakirjaemissiooniti erineda, kui (a) mõni euroriikidest vajab ise EFSF laenu (mida ta siis sellisel juhul ise enam ei garanteeri), (b) riik on garanteerijate hulgast välja arvatud enne EFSF asutamist (Kreeka) või (c) euroalasse lisandub uus liige (Eesti). Hilisemad muudatused garanteerijate arvus ei muuda protsentuaalset osalust varem emiteeritud võlakirjade garanteerimises.

Täiendava abinõuna EFSFile finantspuhvrite loomiseks on aktsionäride garantii tavalisest suurem (nn over-guarantee). See tähendab, et tänu suuremale tagatisele saab EFSF rahaturgudelt odavamalt laenata. Käesoleval hetkel on sellise garantii suuruseks 120% riigi osast võlakirjaemissioonis. Hiljutiste EFSF raamlepingu muudatustega tõsteti garantii suuruse määra kuni 165%ni.

Korraldatavast võlakirjaemissioonist saab EFSF vahendeid, et anda laenu võlgnikriigile. EFSFist laenu saanud võlgnikriigi tagasimaksetest täidetakse fondi kohustusi võlakirjainvestorite ees. Kui laenu saanud riik ei tee EFSFile graafikujärgset tagasimakset, nõuab EFSF puudujäävad maksed sisse garantii andnud riikidelt vastavalt kokkulepitud tingimustele. Võlgnikriik jääb aga endiselt fondile võlgu ning peab laenu tagastama. Teatud tingimustel on võimalik, et garantii andnud euroriik omandab nõude otse võlgnikriigi vastu.