Äripäeva küsimusele, mida arvab Eesti Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sel nädalal liikmesriikidele tehtud ettepanekust vaadata euroala päästefondiga seonduv uuesti üle, sealhulgas fondi suurendamine, vastas rahandusministeerium järgmiselt:
Alles juuli lõpus saavutati kokkulepe, millega liikmesriigid otsustasid EFSFi paindlikkust suurendada, fondi suurendamist ei ole nõukogu tasemel arutatud. EFSFi maht on juba praegu väga suur ja on samas suurusjärgus USA valitsuse kasutusele võetud abinõudega finantskriisiga seonduvate probleemide lahendamiseks.
Täiendavad meetmed on agentuuri Bloomberg andmeil tagasi lükanud ka Saksamaa majandusminister Philipp Rösler.
Küsimusele, kuidas toimub Eestis EFSFi uute volituste kinnitamine ja lõpuks fondiga liitumine, vastas ministeerium, et riigikogu arutab EFSFiga liitumist sügisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mitmete analüütikute hinnangul peaks euroala abifond olema praeguse 440 mld euroga võrreldes isegi kuni kaks-kolm korda suurem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor ja Rannar Vassiljev juhtisid rahanduskomisjoni istungil tähelepanu sellele, et riigikogul ei ole õigust võtta valitsuse pakutud kujul vastu otsust, millega Eesti annab omapoolse garantii euroala päästepaketile.
Rahandusminister Jürgen Ligi esitab homme valitsusele heakskiitmiseks euroala päästefondi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSF liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
Sel nädalal uuesti tuld võtnud euroala võlakriis, mis noolib suurriike Itaaliat ja Hispaaniat, sunnib rahaliidu riike aasta eest loodud päästefondi kordades suurendama.
Saksamaa vastuseis euroala päästefondi EFSF mahu suurendamisele kummutab lootused, et euroalal on varsti kriisi leviku tõkestamiseks tugevam kaitsevall, kirjutas Wall Street Journal.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust