Automaksutulu näete sama palju kui oma kõrvu

Automaks on ere näide vastse valitsuse maksukobara kärisevatest õmblustest, mida ülearu suure kiirusega püütakse seaduseks vormistada.

Valitsuse lootus sõiduautode registreerimise tasuga alates 2018. aastast riigieelarvesse ligikaudu 14 miljonit eurot lisatulu saada on tõenäoliselt määratud luhtumisele. Mida rohkem osapooled seda maksu analüüsivad, seda rohkem leitakse sealt komistuskive, mis ülearuse kiirustamise tõttu seaduseelnõusse sisse sattunud. 

Üks probleem, mis tekib, on omanikuvahetus. Autoregistrikeskuses omanikuvahetust fikseerimas käia ei ole otseselt kohustuslik. Kobareelnõu, mille raames riigilõivuseadust muudetakse ja millega kehtestatakse sõiduki registreerimise tasu igal omanikuvahetusel, ei muuda midagi riikliku autoregistrikeskuse senistes ülesannetes ega pane ka autoomanikele kohustust ennast omanikuvahetuse puhul keskuses meldimas käia. Pole kindel, et inimesed seda edaspidi tingimata teevad, kõik ei tee ka praegu. Sellest rääkis maksuekspert Lasse Lehis teisipäevases “Vabariigi kodanike” saates, kus tuletas meelde, et autoregistrikanne ei tõenda omandiõigust.

Siiski ei pruugi Lehise loogika viimseni paika pidada. Inimesed võivad olla korrakuulekamad, kui ta eeldab. Auto müüja ei soovi, et tema nimele hakkavad laekuma uue omaniku kiiruseületamis- või parkimistrahvid. Muidugi saab ta sellisel juhul tõendada, et pole enam omanik, kuid see võib olla tüütu ja aeganõudev. Ostjat jällegi võib autoregistrikeskusest siiski läbi astuma ajendada risk, et kui ta autot enda nimele ei vormista, siis võib vana omanik masina ARKis arvelt maha võtta.

Sisuliselt tehingumaks

Teine küsitav koht eelnõus on tahtmatu eelise andmine liisingufirmade teenuste kasutajale. Automaksu saab vältida ka nii, et liisingufirmas muudetakse lihtsalt kasutajat. Auto omanik on liisingufirma, kasutajad muutuvad, aga lõivu selle pealt ei maksa keegi. Sisuliselt soovib uus valitsus niisiis kehtestada tehingumaksu, aga see ei pruugi tal korda minna, sest tehingu sõlmimine võib käia tema teadmata. 

Tulupoole ülearu optimistliku planeerimisega astub vastne valitsus sellesama reha otsa, millega murdis jalaluid ka Reformierakonna juhitav valitsus. Firma­autode käibemaksumuudatused, mis praegu opositsioonis kõva kisa tegeva Jürgen Ligi juhtimisel kehtestati, ei toonud riigieelarvesse kaugeltki seda maksutulu, mida oodati. Eelarvesse plaanitud 47 miljoni euro asemel laekus päriselt ligikaudu 17 miljonit eurot. Ka tookord ei suudetud ette näha avalikku pahameelt, mida maksumuudatused põhjustasid, ega olnud ka selget ettekujutust, kui head laekumist see muudatus võimaldab. Mäletatavasti sattus tookord pahameelepuhangu sihtmärgiks ka maksuamet, mille jõuline tegevus tekitas kuuma kõneainet.

Kindlat maailmavaadet praeguste automaksu kehtestajate silmist ei paista. Esialgu plaanis võimuliit maksustada autosid võimsuse järgi, aga nüüdseks on rahandusministeerium jõudnud veendumusele, et riigilõivu tuleb võtta CO2 heitme alusel. Tagantjärele võidakse muidugi öelda, et selle maksu eesmärk on suunata inimesi sõitma pigem keskkonnasõbralike autodega, ent meelemuutus käis väga kiiresti ega ole veenev. Ehkki iga tehingu maksustamise idee tuleneb Euroopa Liidu õigusest, ei taga see veel oodatud maksulaekumist. Tagasihoidlikum rehkendus hoiaks ära hilisemad pettumused.