Investor Toomas: need salakavalad sisetehingud

Novembris-detsembris ostis Baltika juht Meelis Milder tublisti enda firma aktsiaid kokku. Investoritele võis see ju anda positiivse märguande, justkui Baltika olukord paraneks. Paraku pole aktsiahind tuult tiibadesse saanud, vaid paigal seisnud. Tänase Baltika aktsiahinna (0,29 eurot) järgi on Milder oma ostudega miinuses.

Finantsinspektsiooni sisetehingute nimekirjast torkavad silma ka Harju Elektri siseringi ostutehingud. Novembris on aktsiaid ostnud nii nõukogu esimees Endel Palla kui ka juhatuse esimees Andres Allikmäe. Kuid need, kes võtsid nõuks aktsiaid nende järgi osta, on 5% plussis.

 

Aktsiate müük pole ilmtingimata halb

Investorid peavad mõistma teatud tehingute põhjuseid ning seetõttu ei tasuks iga insaideri ostu või müügi järel samamoodi käituda. Näiteks on ettevõtteid, mis nõuavad uuelt tegevjuhilt, et ta ostaks firma aktsiaid. Investoritele on see tegelikult ebaoluline, kuna käik on pelgalt formaalne. Mõni ettevõte annab tippjuhtidele aktsiates laenu, ehk müüakse aktsiaid alla nende turuväärtuse. Siis võib jääda mulje, nagu oleks tegemist aktsiate ostutehinguga, kuid autsaideritele ei peaks see andma põhjust aktsiaid osta.

Ka ei pruugi näidata insaideri aktsiate müümine seda, et ettevõttel hakkaks tulevikus halvasti minema. Müümiseks võib olla mitu põhjust, näiteks võib siseringi tegelane nii maksta kulukaks läinud lahutuse eest või tasuda puhkuse reisi eest. Kõik võib olla võimalik!

Mina isiklikult enda investeerimisotsuseid insaidertehingute järgi ei tee, kuna need pole piisavad argumendid aktsiate ostmiseks või müümiseks. Eelkõige vaatan ikka ettevõtte majandusnäitajaid ja aktsiahinna esitust. Insaidertehingud lähevad minu investeerimisotsuste juures enam-vähem samasse patta analüütikute soovitustega – ehk neid on hea teada, kuid määrava tähtsusega need pole.