Pole mõtet jääda piike murdma. Äripäev on leidnud, et mõlema riigi huvides on Eesti ja Soome majanduse ühtesulamine. Konkurendi asemel Soome kui partnerisse suhtumine tähendab aga sedagi, et meil ei ole mõistlik jääda jäärapäiselt murdma piike selle üle, kummale poole Soome lahte pannakse ELi toetusega püsti LNG-terminal.
Terminali asukohast olulisem on sarnaselt elektriturgu ühendanud Estlinkidega 1 ja 2 ühendustoru rajamine kahe riigi vahele. Seega võikski Eesti loobuda toetuse taotlemisest Eestisse rajatavale LNG-terminalile ning keskenduda Eestit ja Soomet ühendava gaasijuhtme Balticconnector võimalikult kiirele ehitamisele.
ELi toetusraha minek Soome võib halvimal juhul tähendada, et Eestis jääbki seda mõõtu LNG-terminal ehitamata. See tähendab pikas plaanis mitutkümmet loomata töökohta ning ehitamata jäävat suurobjekti.
Teisalt loodame, et Soome riik ei tee Eesti ehitusfirmadele LNG-terminali ehitamiseks hangetel osalemiseks takistusi. Siis võib ehitamisest kasu tõusta ka Eestile.
Tulu tõotav projekt toetuse puudumise taha ei jää. Samas ei ole sugugi välistatud ühe või koguni mitme LNG-terminali kerkimine Eestisse ilma toetuseta. Majanduslikku tulu tõotav projekt selle taha kindlasti ei jää.
Näiteks on Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl aastapäevad tagasi öelnud, et
Paldiskis tehti projektiga algust juba 2008. aastal, mil Eestis oli üldse LNG-terminalist teadjate hulk väike. “Ettevõtja edu üks saladusi on olla ajast ees ja mõelda asjadele, mis tulevad mingi aja pärast,” rääkis Hääl. Vaevalt küll ELi toetusest ilmajäämine neid plaane nüüd seisma paneb. Seda enam, et ELi toetus terminali rajamiseks on võrdluses Balticconnectori toetusega märksa väiksem.
Samm energiasõltumatuse poole. Spetsialistide hinnangul mängib Eesti energiajulgeolekus suurt rolli eeskätt ühendus teiste riikide ja sealse gaasituruga. Soome ja Eesti LNG-terminali asukoha vaidluse taga on seni suuresti oodanud ka gaasijuhtme rajamine Balti riikidest Poola.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse infonõunik Heiki Linnamägi on kirjutanud, et lisaks LNG-terminalile ning Balticconnectorile
lõpetaks Leedu ja Poola gaasivõrgu ühendamine Baltimaade ja Soome gaasituru eraldatuse ülejäänud Euroopast. See võimaldaks meile ligipääsu Norra gaasile, mis on üks suur samm edasi gaasisõltumatuse saavutamisel Venemaast.
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võidujooks LNG-terminali rajamiseks sai uue pöörde – kui Eesti mängiti sügisel Euroopa Liidu rahastamisvoorust välja, asusid leedukad hoogsamalt turgu haarama.
Peaminister Taavi Rõivase mullu sügisel sõlmitud energiakoostöölepe Soomega on hakanud mõranema pärast seda, kui põhjanaabrite energiafirma Gasum loobus osalemast Balticconnectori investeerimistaotluses.
Euroopa ühine energiaturg peaks toimima turujõududest lähtuvalt ja ühe riigi otsus ei tohiks kahjustada teise varustuskindlust, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse infonõunik Heiki Linnamägi.
Euroopa Komisjon ei toeta plaani, mille kohaselt Soome Inkoo ja Paldiski saavad kumbki 160 000kuupmeetrise LNG-terminali, uus kava tuleb esitada 19. augustiks.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.