- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,66%65 578,13
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,59
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,66%65 578,13
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tunnel Helsingisse tuleb enne Saaremaa silda
Küllap saab Helsingi-Tallinna tunnel kunagi ka olema. Usun, et enne, kui Saaremaa sild, pakub välja ettevõtja ja investor Jüri Mõis.
Täpsemalt - nende kahe linna vahele on põhimõtteliselt vaja ühendusteed. Kas see on nüüd sild või tunnel, pole nii oluline. Mulle tundub, et silda oleks lihtsam ja odavam ehitada, kuid sellest teavad rohkem juba geoloogid ja ehitusspetsialistid. Aga olgu siis tinglikult pealegi tunnel, mina kirjutaksin sellele igal juhul kahe käega alla.
Kõige olulisem on see, et Eesti pealinn asuks siis märksa suuremas linnastus, oleks osa kahemiljonilisest keskusest. Suur keskus on tänapäeval igasuguse arengu aluseks. Poole miljoni elanikuga keskus ei ole maailma mõistes kuigi suur.
Konverentsil Äriplaan 2014 Helsingi-Tallinna tunnelist rääkinud Joakim Helenius põhjendas väga selgelt, miks oleks vaja rohkem ja tihedamini neid kahte linna omavahel siduda. Seejuures tõi ta tabava näite Malmöst ja Kopenhaagenist. Käisin ise omal ajal Malmös ja imestasin, et linn on nii lähedal Kopenhaagenile, aga nii tagasihoidlikult arenenud. See oli enne, kui nende vahele sild ehitati, pärast selle valmimist läks kohe suur areng lahti.
Tunneli ehitamine ei peaks siiski olema Eesti arengu eesmärk. Eesmärk peab olema ikka jõukas kodanik, palju jõukaid kodanikke, mitte niivõrd tunnelit omav riik. Tunnel saab olla vaid eeldus või vahend jõukuse kasvuks siinkandis. Eeldus, et Tallinn saab maailmakaardile, ning Helsingi saab veel rohkem maailmakaardile, kui ta juba on. Mõlemale linnale tuleb see kasuks, täiesti kindlasti.
Küsimus on ka selles, mis on meile tähtsam – kas Rail Baltic või tunnel Helsingisse. Tunnel oleks põhimõtteliselt Eesti arengule tähtsam, aga uuele raudteele keskendumine on praegu praktilisem. Rail Balticut ei saa kõrvale heita, see on juba käegakatsutav, aga tunnel täna veel ei ole.
Tunneli võimalikku valmimisaega on muidugi raske ennustada. Tõenäoliselt käivad tulevased tunneliehitajad praegu alles lasteaias. Aga usun, et Euroopa Liidu transpordiühenduste võrk jõuab kunagi nii kaugele, et lisaks lennukile saab Soomest ka auto ja rongiga otse Euroopasse sõita.
Rail Balticu puhul on praegu optimistlik prognoos, et aastal 2023 ehk kümne aasta pärast sõidame me sellel uuel raudteel Varssavi kaudu Berliini. Saame näha, aga põhimõtteliselt on meil seega veel 10 aastat mõtlemisaega, et tunneliga reaalselt tegutsema hakata.
Autor: Peep Talimaa, Jüri Mõis
Seotud lood
Täna kuulutati välja Tallinna-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu hange. Tegu on esimese teadusliku sammuga kaua räägitud ulmeprojekti realiseerimiseks, ütles Harju maavanem Ülle Rajasalu.
Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat kiitis oma juhtkirjas mõtet minna edasi Tallinn-Helsingi vahelise tunneli ideega.
Kuressaare Arensburgi spaa omaniku Aarne Mustise sõnul on neile loomulikult Saaremaa sild olulisem kui Tallinn-Helsingi tunnel.
Advokaadibüroo Soraineni vanempartneri Aku Soraineni sõnul oleks Eesti majandusele Tallinn-Helsingi tunnelist või Saaremaa sillast rohkem kasu Tallinna avaliku transpordi arendamine.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele