Pärast seda, kui eksportöör-tootja on kõiki võimalusi, loomingulisust, initsiatiivi, leidlikkust ja muid vajalikke omadusi kasutades teinud müügivalmis toote, jõuab kätte arvelduste teostamise ehk siis maksjalt kauba eest raha saamise protsess, kirjutab majandusteadlane Olev Raudsepp.
Müüt, et arveldamisel on ainus variant tagada valuuta laekumine valdavalt ettemaksena, on pärit eelmisest sajandist. Arvlemisele tuleb läheneda loominguliselt ehk leida sobivaim võimalus, kuidas saavutada ostjapoolse makse laekumine müüja pangakontole. Vahel on arveldamisest saanud vägagi probleemne, isegi kaelamurdev protsess, mis võib viia koguni tootja pankrotistumiseni.
Kaasajal on eksportööri jaoks oluline määratleda arveldusteks optimaalseim viis, pidades silmas mitut kriteeriumi, eelkõige riski, hinda (sh. saamatajäänud intressitulu), makseviisi hinda ja kiirust.Tulemuslikum on kasutada rahvusvaheliselt reguleeritud ja enimkasutatavaid inkassot ja akreditiivi, mille Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC) on sätestanud pankadele kohustuslike normatiividena. Aga võimalusi on teisigi.
Loe ekspordiarvelduste korraldamise võimalustest lähemalt tänase Äripäeva paberväljaandest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.