Teadur: kuidas tõlgendada Gini koefitsenti?

Madal Gini ei näita otseselt ostujõudu: võidakse olla ühtviisi rikkad või vaesed. Laias maailmas on siiski näha seost arengutaseme ja Gini vahel: Rikkas Euroopas, Kanadas ja Austraalias on elanike sissetulekud võrdsemalt jaotunud. Kõige ebavõrdsemalt jaotub tulu Aafrikas.

Viimastel aastakümnetel on ebavõrdsus tõusnud seal, kus see oli veel 1980-ndate alguses madal: ekskommunistlikus Ida-Euroopas, sh Eestis ja ka Hiinas. Samuti läks tulujaotus ebavõrdsemaks Skandinaavias, va Norra. Ainus suurriik, kus varasem suur ebavõrdsus on vahepeal veelgi paisunud, on USA.

Kus oleme täna? Meelis Mandel arvas 6.02 Äripäevas Gini indeksile viidates: "pole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti väitele, et enamteenimise lisamaksustamine vähendab varanduslikku ebavõrdsust". Gini absoluutnäidu ja trendide põhjal saab ka hoopis vastupidi argumenteerida. Eurostati 2011 andmetel jäi Gini Euroopas vahemikku 0,35-0,23, st madalaima ja kõrgeima Gini vahe on 0,12. Kui väike peaks olema vahe Põhjamaadega, et nende Gini oleks "pea meie tase", nagu Äripäevas väideti? Mulle tundub, et kui Eesti Gini on 0,32 ehk 0,10 võrra Norrast, 0,08 Rootsist ja 0,06 võrra suurem Soomest, on vahed siiski märkimisväärselt suured.

Ebavõrdsuse 2011 tabelitipus oli Läti 0,35. Eesti Gini troonis euroedetabeleid aastatuhande alguses, kuid järgnes majandustõus ja vahed sissetulekutes vähenesid. On väga positiivne, et kriisi ajal pole meil toimunud ebavõrdsuse suurenemist.