Valdusühingud lahkuvad Eestist

 Aga kas meie maksukeskkond seda toetab? Viimaste aastate areng näitab, et Eesti positsioon hakkab käest libisema. Paljukiidetud äriühingute tulumaksusüsteem jääb ilma vajalike lisamooduliteta rahvusvahelises maksukonkurentsis nõrgaks. Jõulisi ja süsteemseid samme on astumas Läti, lähiaastatel jõustub seal rida vastavaid maksumuudatusi. Eesti eeliste nimekiri aina lüheneb ning puuduste nimekiri pikeneb.

Eesti allesjäänud tugevused on maksustamise edasilükkamise kasumi teenimiselt jaotamisele ja  maksude deklareerimise ja tasumisega seotud toimingute lihtsus. Selles vallas on seni negatiivse mainega Läti maksuhaldur on viimasel ajal teinud edusamme. Kolmandaks, meil puuduvad alakapitalisatsiooni reeglid. Läti ja Leedu maksuhaldurid aktsepteerivad omakapitali iga euro kohta maksimaalselt 4 eurot seotud isikutelt võetud laene. On ka neljas aspekt, kus meie eelis hakkab kaduma: kinnipeetava tulumaksu puudumine Eesti äriühingu makstavatelt dividendidelt. Alates 2013 kehtib sama ka Lätis. Leedus on Euroopa Majanduspiirkonnast pärit aktsionäride/osanike puhul võimalik saavutada sama tulemus, kui on vähemalt 10% osalus vähemalt 12 kuu jooksul.

Kõige määravam asjaolu, miks Eestisse valdusühingut mitte teha, on osaluse müügist saadud kasu maksustamine (jaotamisel) 21% määraga. Lätis kehtib alates 2013 täielik maksuvabastus ning ka  Leedus on võimalik seda saavutada.