Tiina Saar-Veelmaa: külalislahkuse sektor disainib noorte tulevikku

Nõustamiskabinetti siseneb noormees. Ta on 18 aastat pühendanud muusika õpingutele, kuid sai hiljuti teada, et seljavigastus ei võimaldada tal professionaalse interpreedina jätkata. Plaan B-ks saavad graafilise disaini õpingud, kuid seegi tee ei näi õige valikuna.

Kunstiakadeemia loengus tõstab tudeng käe: „Õpetaja, kas te usute, et looval erialal on võimalik ära elada või peaks midagi kõrvale vaatama?“

Äsja arstiteaduskonna lõpetanud ja perearstina töötav noor naine pihib supervisioonil, et on läbipõlenud. Ta kahtleb, kas see töö on tema jaoks.

Hariduslaeva keeramine noorekeskseks võib võtta kümneid aastaid. Ülikoolile ja kutsekoolile lisaks on töökohad üheks puutepunktiks noore ja tuleviku vahel. Enamasti on esimeseks töökohaks teenindus- ehk külalislahkusesektor. Just selles valdkonnas pannakse aga noortele tööotsijatele süüks vähest pühendumist, madalat motivatsiooni ja kehva tööeetikat.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu eestseisus sõnastas hiljuti, et teenindustöö maine vajab tõstmist, iga majutuspaiga ning kohvikupidaja unistus on särasilmne teenindaja. Kuna klient ei saa olla õnnelikum kui töötaja, siis tasub pingutus end ka majanduslikult ära. Majandusanalüütikute sõnul kaotab Eesti iga-aastaselt pea 40% turismisektori tuludest just kehva teeninduse tõttu. Aga noor teenindaja on morn, sest tema tulevik on tume. Kuidas siis motiveerida meie järelkasvu, kes ei tunne iseennastki?

Lahendus seisneb selles, kui karjääriteenuste arendamiseks mõeldud vahendid ja osa kõrghariduse „väljalangevuse rahast“ külalislahkuse sektorisse ümber suunata. Iga noor, kes teeninduses töötab, saaks lisaks stipendiumi, mida riik rahastaks poole võrra, tööandjad poole võrra.

Stipendiumi võib kulutada nn Eneseteadlikkuse Akadeemias õppimiseks, kus lihvitakse tulevikuoskusi, samuti enesejuhtimist, teeninduskunsti, konfliktide lahendamist, motiveerimist, esinemisjulgust, tiimitööd kuni karjääri planeerimiseni välja. Toetuse võib investeerida ka näiteks loovalade õppimiseks, et enda potentsiaali arendada. Akadeemia läbimise tulemusena saab noor endale teenindaja superoskused, aga ka märgise oma CVsse, et on programmi läbinud.

Esmastest tööandjatest saavad nii ametlikud karjääri kaasteelised, kes pakuvad koolitusi ning eraldavad töö kõrvalt aja enesetäienduseks. Akadeemia ja stipendium enesearenguks on samal ajal ka motivatsioonipakett, mis teenindussektori madala konkurentsivõimega palkade ja puuduliku personalipoliitika juures muudab teeninduskohad senisest mõnusamaks tööandjaks.

Ristates kaks probleemi, saame kaks lahendust: teadlikumad ja tulevikukindlamad noored ning Eesti kui erakordselt meeldiva teenindusega riigi ja suurenevad turismitulud.