- OMX Baltic−0,53%314,68
- OMX Riga1,14%943,34
- OMX Tallinn−0,27%2 145,75
- OMX Vilnius−0,73%1 505,85
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,18%10 708,41
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,88
- OMX Baltic−0,53%314,68
- OMX Riga1,14%943,34
- OMX Tallinn−0,27%2 145,75
- OMX Vilnius−0,73%1 505,85
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,18%10 708,41
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,88
Kui Kristen Michal koos Margus Tsahknaga Eestile valitsuskoalitsiooni looma asus, oli Olaf Scholz Saksa kantsleri troonilt juba tagandatud. Odaval Vene energial baseerunud majandusmudeli häving, riigi sotsiaalkulude kasv ning nõrk kaitsevõime suunasid sakslased otsustavalt uue juhi otsinguile.
Kristlik-demokraatliku liidu esimees Friedrich Merz on mees, kelle juhtimisel nähakse Saksamaa ja kogu Euroopa uue tõusu algust. Ta on lubanud lõpetada ebaseadusliku sisserände, alandada tulumaksu ning jätkata Ukraina toetamist. Lisaks luuakse riigi majanduskasvu elavdamiseks laenuraha abil 500 miljardi euro suurune taristufond.
Analüütikute arvutuste kohaselt võivad kavandatavad investeeringud järgneva kümne aastaga tõsta Saksamaa majanduse kogutoodangut enam kui kahe protsendi võrra aastas. Laenuraha ei tohi kasutada jooksvate eelarveaukude täitmiseks ning see läheb 12 aasta jooksul innovaatilistesse projektidesse. Kavandatav põhiseaduse muudatus lubab võõrkapitali toel oluliselt tõsta riigi kaitsekulutusi.
Eesti suurim probleem
Saksamaa 2025. aasta eelarve maht on 488 miljardit eurot, mis on Eestist üle 27 korra suurem. Täiendava 500 miljardi euro laenamine viib riigi võla ja SKP suhtarvu 63% juurest 75% tasemele, mis ületab ELi riikidele kehtestatud eelarvereeglit. Eesti laenukoormus on hetkel 24,3% sisemajanduse kogutoodangust ning meie 2025. aasta eelarve tulude maht on 17,7 miljardit ning kulude maht 18,2 miljardit eurot.
Laenates täiendavalt viis miljardit eurot on see sakslaste eelarvega võrreldes Eestile proportsionaalselt üle kolme korra väiksem summa ning riigi võla ja SKP suhtarv liiguks 37% juurde. Sellega ei riku me ELi kehtestatud võlakoormuse normatiivi.
Eesti peamine rahanduslik probleem on riigieelarve defitsiit. Oleme riigina end rasva söönud, kus vananeva rahvastiku tingimustes mitmed indekseeritud kulud köit erasektori kaela ümber pitsitama on asunud. Uued maksud pole veenvalt põhjendatud olukorras, kus avalik sektor paastukuurile pole suundunud.
Võetud laene pole kasutatud investeeringuteks, vaid populismiga tekitatud eelarveaukude lappimiseks. Peame riigi püsikulusid vähendama, et Eestil oleks nutikate investeeringute tegemiseks täiendavalt võimalik viis miljardit eurot laenata. Ainult nii saame keskenduda tulude kasvatamisele ning riigi eelarvepositsiooni parandamisele.
Eesti strateegiliste varade fond
Võtame Saksamaast eeskuju ning loome laenuraha abil viie miljardi euro suuruse strateegiliste varade fondi. Investeerime kolm miljardit sellest Eesti majanduskeskkonna ja taristu renoveerimisse. Siia kuuluvad nii riigi julgeolek, paremad teed ja transport ning energeetika. Energia ei ole vaid päike ja tuul ning üksnes rohepolkat tantsides meid Eesti laiuskraadil majanduse rokifestivalile ei kutsuta.
Ilma konkurentsivõimelise elektri hinnata ning kaitsekulude kasvuta ei suuda me suuri investeeringuid Eestisse meelitada. Juhitavate elektrienergia tootmisvõimsuste kasvatamisega on väga kiire. Parem on maksta lühiajaliselt laenu teenindamise eest natukene rohkem ning taastada usaldus riigi ärikeskkonna suhtes kui hoida pisut enam raha kokku, aga istuda pimedas ja külmas ning vaadata, kuidas välisinvestorid naabrite juurde suunduvad.
Hetkel kuum
Õpime norrakatelt
Investorina imetlen Norra naftafondi tegevust, mille varade maht on 29 aastaga naftamaardlatest kogutud kapitali finantsvaradesse investeerides kasvanud 1,61 triljoni euroni. Paarikümne kordse varade hinna kasvuga on fondi kogunenud pisut vähem kui 300000 eurot iga Norra inimese kohta. Geniaalne - muu maailm teeb nende jaoks tööd ka siis, kui nemad puhkavad!
Suuname laenatud viiest miljardist eurost kaks miljardit rahavoogu tootvatesse finantsvaradesse ning lisades sinna riigile kuuluvate äriühingute dividendidest igal aastal sada miljonit, kasvab konservatiivsete arvutuste kohaselt kogutud summa veerand sajandiga Eesti tänavuse aasta riigieelarve tulude mahuni. Poole sajandiga jõuaksime saja miljardi euroni ning riigil on lisaks maksudele igal aastal kasvavate dividendide ja intresside näol olemas ajas kasvav täiendav tuluallikas.
Jõukuse lumepalli kiiremini veerema panemiseks tuleb norrakatega sarnaselt fondi sissemakseid suurendada. Keskkonnasõbralikuma tehnoloogia toel võime tulevikus täiendavat kapitali selleks leida fosforiidi kaevandamisest tekkivatest tuludest.
Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta
2015. aastal soovitasin Eestil võtta miinusintresside perioodil kümneks aastaks kaks miljardit eurot laenu ja investeerida see tootlikesse varadesse. Eesti ei kuulanud mind. Täna oleks meil laen makstud ning investeeringud genereeriksid aastas 100 miljonit eurot rahavoogu. Väheoluline ei ole fakt, et samal ajal on arenenud aktsiaturgude aktsiate hinnad kahekordistunud.
Loodan, et sel korral on meil rohkem taipu.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
Roteeruv valimissüsteem suurendaks oluliselt valitavate kogude kompetentsust, kirjutab Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tuumaenergia on pragmaatika ja psühholoogia ülesanne, mis tuleb meil enda sees ära lahendada, kirjutab Eveliis Padar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Riigi majandus tuleb üles ehitada kindlate põhimõtete järgi, mis tagavad pikaajalise stabiilsuse ja kasvu, kirjutab Toivo Külaviir arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Jään endale kindlaks – golfist võiks saada Eesti edulugu, kirjutab Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) asutaja Mait Schmidt arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele