Avo Blankin: lihvime oma edumeelsed e-valimised täiuslikuks

Täiuslikul e-hääletamisel saaks seda teha turvalist testitud valimisprogrammi järgiv valimisurn-arvuti(server) (ka urn-valimismasin või lihtsalt valimismasin). Inimkäeline sekkumine piirdub vaid e-valimiste algust tähistava valimismasina start-nupule vajutamisega.

Kõigepealt tuleb riigikogu valimise seadus viia täielikku vastavusse põhiseadusega. Minu meelest täna nii ei ole. Põhjendan.

Põhiseadus ütleb: „§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane...“

Seni toimunud valimised on olnud üldised, kuid alates 2004. aastast mitte enam ühetaolised, sest kasutatakse kahte hääletusviisi – e-hääletust ja pabersedelitega, pealegi eraldi. Kusjuures e-hääletusel võimaldatakse ümberhääletust, mida pabersedelitega hääletamisel ei võimaldata. Hääletamisaeg pole pidev, vaid katkestatud – kahe erineva hääletusviisi vahel on paus, mille vajadust ja otstarvet seadus ei põhjenda.

Toimunud valimised pole ka otsesed, sest mandaate ei jagata ringkonniti valimistel kandidaadi poolt antud häälte pingerea järgi, vaid valimissüsteemi aluseks määratud üleriigilise vahendaja ehk nn d'Hondti järjekordade valemi tuletise abil.

Lisaks ei täideta põhiseadust, sest riigikogu liikmete määramine riigiametite ja äriühingute nõukogudesse jätkub süümepiinadeta... Ja põhiseaduse loogikat järgides ei tohiks riigikogu liige samal ajal olla ka alamastme seadusandliku organi – kohaliku omavalitsuse volikogu liige.

Usun, et kui riigikogu valimise seadus suudetakse ebakõladest, tühjast-tähjast ja trikkidest vabastada, on võimalik, et pärast valimiste ettevalmistavat osa on võimalik, et tähtsaima – valimiste hääletusprotseduuri – viib algusest lõpuni (koos mandaatide jaotamisega) läbi vaid üks pidevalt tegutsev sõltumatu „ekspert“: valimisprogrammiga urn-valimismasin.