Johann Hermlin: riik olgu näoga erasektori poole

Eestis on ettevõtluskeskkond viimastel aastatel muutunud keerulisemaks – regulatsioonid suurenevad, maksud tõusevad ning uue ettevõtte alustamine ja kasvatamine on raskem kui varem. Paljud ettevõtjad ei suuda pidevalt muutuvate maksuseaduste ja bürokraatlike nõuetega kohaneda, mistõttu jäävad paljud äriideed teostamata või ettevõtted suletakse enne, kui need jõuavad kasumlikuks muutuda.

Samas on Eesti olnud ajalooliselt väga ettevõtjasõbralik riik. Meil kehtib jätkuvalt 0% tulumaks reinvesteeritud kasumilt, mis on andnud ettevõtetele vabaduse kasvada ja investeerida. Lisaks on Eesti majandusvabaduse edetabelis olnud aastaid maailma tippude seas, konkureerides suurte ärikeskkondadega nagu Singapur ja Šveits.

Paraku tundub, et oleme hakanud oma tugevusi unustama ning liigume suunas, kus ettevõtluse soodustamise asemel seatakse järjest rohkem piiranguid.

Kui riigieelarves on puudujääk, ei ole lahendus ainult maksude tõstmine. Ükski majandus ei ole muutunud jõukamaks suurema maksukoormusega. Eesti ei vaja rohkem makse, vaid tõhusamat eelarvekorraldust. Kui erasektor suudab toimetada olemasolevate ressurssidega, peab ka riik sellega hakkama saama.

Majanduse kestlikkus sõltub arusaamast, kuidas väärtus tegelikult tekib. Erasektoris püsib töökoht ainult siis, kui see loob rohkem väärtust, kui ise ära kulutab – vastasel juhul see konkurentsi survel kaob. Avalikus sektoris ei sõltu ametikoha olemasolu aga alati loodavast väärtusest, vaid sageli poliitilistest otsustest.

Siin kehtib ka Parkinsoni seadus, mille järgi kasvab bürokraatia sõltumata tegelikust töökoormusest. Loomulikult on ühiskonna toimimiseks hädavajalikud arstid, õpetajad, päästjad ja kaitseväelased, kuid paljude teiste riigipalgaliste ametite puhul tuleks küsida, kas need on tõesti vajalikud. Kui riigiaparaat aina paisub, jääb erasektoril aina vähem ruumi hingamiseks. Lõpuks peavad ettevõtted lisaks enda ülalpidamisele katma ka üha suurenevaid riigikulusid.

Rootsis ja Soomes on kasutusel käibemaksusoodustused, mis aitavad vähendada elukallidust ja toetada teatud sektorite konkurentsivõimet. Rootsis on üldine käibemaksumäär 25%, kuid toiduainetele ja restoraniteenustele kehtib madalam määr 12%, samas kui raamatutele, ajalehtedele ja kultuuriteenustele on see 6%. Soomes on üldine käibemaks 24%, kuid alandatud määr 14% kehtib toidule ja restoraniteenustele ning 10% ravimitele, raamatutele ja majutusettevõtetele.