- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Eneli Kindsiko: haridus kannatab andmete raiskamise all
Hariduslik ebavõrdsus on Eestis tegelikult olemas, ent selle lahendamise asemel raisatakse andmeid ja raha, kirjutab Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja, arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti on maailmas tuntud kui e-riigi pioneer, kuid meie andmekasutuse praktika jätab palju soovida. Selle asemel, et kasutada olemasolevaid riiklikke andmeid tõhusamalt, kulutatakse kalleid ressursse uute ja sageli dubleerivate uuringute tellimisele. Kui soovime olla tõeliselt edukas e-riik, peame muutma oma lähenemist andmete kasutamisele.
Ametnik vahetub, teadmine kaob
Avaliku sektori üks suuremaid probleeme on nõrk institutsionaalne mälu. Kui ametnik vahetub, kaob sageli ka teadmine, milliseid uuringuid ja analüüse on juba tehtud. Seetõttu alustatakse tihti nullist ning tellitakse uusi uuringuid, kulutades sadu tuhandeid eurosid. Veelgi hullem – sageli tellivad erinevad riigiasutused sama teemat käsitlevaid uuringuid paralleelselt, teadmata üksteise tegevusest.
Üks selgemaid näiteid raiskavast lähenemisest on haridusvaldkond. Olemasolevate registrite ühendamine annaks riigile suurepärase võimaluse analüüsida hariduslikku ebavõrdsust ja leida lahendusi. Selle asemel, et teha pimedat rahakülvi, tuleks haridusse investeerida sihipäraselt, tuginedes andmepõhisele analüüsile ja suunates ressursid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.
PISA pimedus ja registrite jõud
PISA testide tulemused on juba pikka aega kinnitanud Eesti hariduse kõrget taset rahvusvahelisel areenil. Meedias on aastaid rõhutatud, et Eestis puudub hariduslõhe ning kvaliteetne haridus on tagatud ühtlaselt üle kogu riigi.
Tegelikkus on aga keerulisem – Eesti enda registrid on paljastanud meie pikaajalise „PISA pimeduse“.
PISA test ei suuda adekvaatselt mõõta õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, kuna see hindab kodust jõukust peamiselt materiaalse vara kaudu (kas kodus on nõudepesumasin ja kui palju on riiulis raamatuid), jättes kõrvale vanemate tegelikud sissetulekud. Kui koolis puudub matemaatikaõpetaja, sõltub lapse haridus sageli sellest, kas vanematel on võimalus eraõpetajat palgata. PISA edulugu ei tohiks tulla Eesti laste heaolu arvel.
Kui analüüsisime haridustulemusi koos perede majandusliku taustaga, ilmnes, et sotsiaalmajanduslik taust mõjutab õpitulemusi oluliselt enam, kui ametlikud PISA pressiteated väidavad. Eesti registrite andmeid ühendades ilmnes, et madalama sissetulekuga perede lapsed sooritavad matemaatikaeksami oluliselt kehvemini ja see tulem on aastate lõikes püsiv. Tugev ebakõla rahvusvaheliselt tunnustatud PISA uuringu ja meie oma registriandmete analüüsi tulemuste vahel tekitab küsimuse, kas kõigil lastel ikka on ligipääs PISA edukusele.
PISA testide valim hõlmab vaid umbes 6000 Eesti õpilast ning üksnes pooli Eesti koole, samas kui meie registrite ühendamise kaudu on võimalik analüüsida 160 000 õpilase tulemusi. Sellise andmekasutuse võimaldamine toob riigile tohutut kasu, pakkudes kiireid ja täpseid lahendusi, mis põhinevad reaalsetel andmetel, mitte valimil.
Kuidas muuta andmekasutust tõhusamaks? Andmete parem kasutamine ei tähenda uuringutest loobumist, vaid nende läbimõeldumat kasutamist. Riigi esimene samm peaks olema olemasolevate registrite ühendamine ja analüüsimine, mis võimaldab tuvastada valupunkte ning seejärel sihipärasemalt süvitsi uurida vajalikke teemasid.
Hetkel kuum
Näiteks lapsevanemate sissetulekute ja õpitulemuste vaheliste seoste kaardistamisel kulus mul andmekaitsenõuete kokkuleppimisele üks kuu, kuid andmete sidumine võttis vaid ühe tööpäeva. Kui palju need andmed maksid? 360 eurot. Võrdluseks maksab üks tellitud küsitluspõhine uuring 20 000–50 000 eurot ning selle tulemusi tuleb oodata kuid. Kui soovime olla tõeliselt edukas e-riik, siis peame sellist ebaefektiivsust vältima.
Eesti – andmekorilane, kuid kehv rakendaja
Eesti ei saa endale lubada andmete alakasutust ning andmekaitse küsimustes peaksime keskenduma pigem lahendustele, küsides „kuidas saab?“ seniste miks-ei-saa-põhjenduste kordamise asemel. Meil on maailmatasemel e-riik ja rikkalik andmestik, kuid me ei kasuta seda täielikult ära. Kui suudaksime efektiivselt siduda riiklikud andmed ja neid targalt kasutada, saaksime teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, olgu selleks hariduse parandamine, regionaalpoliitika kujundamine või sotsiaalprobleemide ennetamine.
Eesti edu peitub võimes kasutada kogutud andmeid targalt ennetavas poliitikakujundamises. Vajadus selle järele on praegu kõige teravam just hariduspoliitikas. Laste tulevik sõltub e-riigi võimekusest.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
Eesti heaoluriigi kestlikkus sõltub suuresti sellest, kui tõhusalt suudame ennetada elustiilihaigusi, töötust ja haridustee varajast katkestamist. Andmed aitavad, kuid neid peab saama riigiga jagada, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Meie haridussüsteemi oleks vaja kohanemisõpet, et oleks julgust vaielda ja mõelda “kastist välja”, mis annab eeldused uuteks lahendusteks, edulugudeks ja seega majanduskasvuks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Mis abi on mulle börsiettevõtte aktsia hinnast, kui ma ei tea, millesse ettevõte usub, küsib Kristjan Kalam arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele