Rein Ruusalu: NATO finantseerimismudeli muutmine tagab Eesti majanduse edu

OMX Baltic−0,42%314,42
OMX Riga0,26%938,51
OMX Tallinn−0,18%2 147,71
OMX Vilnius−0,66%1 503,06
S&P 5000,37%7 720,52
DOW 300,49%53 605,48
Nasdaq −0,09%26 266
FTSE 1000,22%10 751,67
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,6

OMX Baltic−0,42%314,42
OMX Riga0,26%938,51
OMX Tallinn−0,18%2 147,71
OMX Vilnius−0,66%1 503,06
S&P 5000,37%7 720,52
DOW 300,49%53 605,48
Nasdaq −0,09%26 266
FTSE 1000,22%10 751,67
Nikkei 225−3,16%65 326,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%98,6

NATO finantseerimise mudelit tuleks muuta nii, et nõutavast 2%st puudujääva osa peaksid vastavad riigid maksma NATO kassasse, kes suunaks need vahendid piiririikidesse, kirjutab Rein Ruusalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Rein Ruusalu

Rein Ruusalu.
Foto: Erakogu

Iga päev võib lugeda nii Eesti kui välismaisest pressist, et Venemaa Balti riikidele kallaletungi oht on väga suur ning juhul, kui Venemaa peaks Ukrainas oma eesmärgi saavutama, on kallaletung Balti riikidele peaaegu kindel. Niisugune foon ei mõju investeeringutele ligitõmbavalt. Balti noteeritud väärtpaberid võiksid olla hinnastatud palju kõrgemalt, kui naabrist tulenevat riski nii kõrgeks ei peetaks.

Finantsvabadusvõitlejate pataljonid on avastanud, et nende püha ürituse uus Püha Graal asub Hispaania kinnisvaras. Selleks tuleb oma Eesti positsioonid sulgeda ning võidelda edasi Hispaania palmide all. Need, kes peavad oma võitlust firma kaudu, saavad kasutada ka Eesti riigi pakutavat maksusoodustust, mis võimaldab Eestis teenitud kasumi maksuvaba investeerimist kuhu iganes.

Eesti majanduse päästmiseks on seega vaja muuta arusaama, et Eesti on peaaegu rinderiik, millega seondub kolm peamist probleemi: Venemaa, Venemaa ja Venemaa.

USA infantiilne telesaate juht, kes on korra ka presidendi ametit pidanud ning võib sinna ametisse ka naasta, ei sisenda just suurt kindlust NATO kui sõjalise liidu toimimise suhtes. Samas on tema väljaütlemised siiski juhtinud tähelepanu probleemile, et väga suur osa NATO riike ei täida kokkulepitud kriteeriumi, mille kohaselt peaksid kaitsealased kulutused olema mitte vähem kui 2% riigi SKPst.

Eesti kaitseb ka Luksemburgi

Eesti ja Eesti kui äritegevuse asukoha jaoks on elulise tähtsusega kindlus, et me suudame eeltoodud kolme peamise probleemiga edukalt hakkama saada. Selleks on tähtis, et ei oleks mingit kahtlust NATO artikkel 5 toimimises ning samavõrd on tähtis Eesti ja meie sõbralike naaberriikide sõjaline võimekus.

Tagamaks Eesti turvalisust, ka kindlustamaks, et Eesti on äritegevuse jaoks turvaline riik, tuleks muuta NATO finantseerimist. 2% SKPst kriteerium näeb ette, et iga NATO riik peaks vastava summa kulutama kaitsekuludeks. Kui me vaatame NATO riikide vastavaid kulutusi, siis kõige väiksema osa SKPst kulutas 2023. aastal NATO riik Luksemburg – umbes 0,72% SKPst. Luksemburgi SKP on ca 81 miljardit USD, 2%st puudujääv summa on seega suurusjärgus 1 miljard USD. Mida annaks see maailma rahule ja NATO tugevusele, kui Euroopa südames asuv suurhertsogiriik teeks iga aasta miljard USD rohkem kaitsekulutusi? Kas paar Patrioti õhutõrjepatareid hertsogilossi katusel oleks kuidagi väga kasulik NATO kui terviku jaoks?

Selles võib tugevasti kahelda. Isegi teoreetiline vajadus Luksemburgi sõjaväe kasutamiseks tekiks juhul, kui Balti riigid, Poola, Tšehhi, Saksamaa jm riigid oleksid juba sõjaliselt vallutatud. On selge, et Euroopa südames asuvate (väike)riikide turvalisust tagavad suuresti just peamise ohuallikaga piirnevad riigid, kes jääksid esmase löögi alla. Võib täiesti kindlalt öelda, et Eesti kaitsekulud tagavad ka Luksemburgi turvalisust. Ega see väga õiglane ei ole, et mõned NATO riigid saavad ka suuresti tänu geograafilisele asukohale kasutada suuri summasid oma kodanike heaoluks samal ajal, kui nende turvalisuse eest sõjalises aspektis maksavad teised riigid.

Heidutus Euroopa piiridele

Saavutamaks õiglasemat kulude kandmise mudelit ja tõstmaks samal ajal piiririikide sõjalist võimekust, tuleks muuta NATO finantseerimise mudelit. 2%st puudujääva osa peaksid vastavad riigid maksma NATO kui terviku kassasse, kes suunaks siis vastavad vahendid piiririikidesse, või maksaksid vähe kulutavad riigid otse piiririikide kaitsekuludeks. Patrioti patarei Tapal oleks Euroopa turvalisuse tagamiseks kordades suurema kasuteguriga kui Luksemburgi palee katusel.

NATO finantseerimise mudeli ümberkujundamine tagaks eelkõige piiririikide heidutusvõime nii suure kasvu, et kaoksid ära need heietused, kas Venemaa Eestisse tungimise oht on suur või väga suur. Samuti kaoks ära alus NATO ühtsuse teemal spekuleerimiseks, sõltumata sellest, millise veidriku võib USA demokraatlik süsteem Valgesse Majja viia.

Eestil on võimekaid poliitikuid, kes suudavad algatada olulisi rahvusvahelisi protsesse. Niisuguse äriplaani teostamine tagaks, et Eesti oleks turvaline koht ka äritegevuseks.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Rein Ruusalu

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Arvamused

22.03.24, 14:21

Mari Rell: tuleviku nutikus on oskus küsida küsimusi

Loov-tehisintellekt muudab tööturgu ja seetõttu peab muutuma ka kooliharidus, kus lahenduskeskse õppe kõrvale peab tulema probleemipõhine õpe, kirjutab Mari Rell arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Arvamused

23.03.24, 06:00

Taavi Alas: teeme maksudega tuju heaks

Sarnaselt palgakalkulaatoriga tuleks sisse seada maksukalkulaator, et iga maksumaksja saaks vaadata, mida tema maksude eest tehakse. See annab maksumaksjale võimaluse enda üle uhke olla, kirjutab Taavi Alas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Arvamused

22.03.24, 10:00

Enn Karin: Põhjamaade mudel annab ka meile soodsa elektri

Varustusstabiilsust pakkuv tuumaelektrijaam ei välista taastuvenergeetikat ning Eestil oleks strateegiliselt tark ajada teiste Läänemere riikidega sarnast energiapoliitikat, kirjutab Enn Karin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Arvamused

21.03.24, 06:00

Raul Kirsimäe: teeme digihüppele restardi ja paneme majanduse kasvama

Alustame uue digihüppe programmiga, mille eesmärk on juba töötavate inimeste digioskuste arendamine, et ettevõtetel oleks lihtsam uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, kirjutab Raul Kirsimäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Sisuturundus

13.08.26, 06:00

Preses Nama Kvartālsi ärikeskus täitub jõudsalt uute üürnikega

Juulis lisandus 4 üürnikku

Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.