Mari Rell: tuleviku nutikus on oskus küsida küsimusi

Hiljuti toimunud tehisintellekti-alasel seminaril tõdeti, et lähituleviku nõutuim amet pole enam programmeerija, vaid promti-insener. Täna on loov-tehisintellekti (generative AI) areng tasemel, et iga nutikas inimene võib olla programmeerija, animaator või turundusgeenius, kui ta vaid oskab kirjutada head promti.

Kes on promti-insener? See on keegi, kes oskab küsida tehisarult õigeid küsimusi, veelgi enam ‒ ta peab tabama pointi. Ta peab oskama sõnastada probleemi, millele ta lahendust soovib, väljendama seda võimalikult täpselt ja arusaadavalt ning ka kriitiliselt hindama tehisaru pakutud lahendust.

Enamiku loov-tehisintellekti rakenduste puhul peab inimene andma sellele sisendi ja juhiseid. Ta peab esitama õiged küsimused ja väljendama end arusaadavalt, et saada soovitud tulemus. Seega on meie senine harjumuspärane praktika justkui ümber pööratud: lahenduse toodab tehisaru ja ülesande peame püstitama meie.

Ehk kui tagasi minna alguses tsiteeritu juurde, siis juba lähitulevikus on meie ülesanne sisustada tulemuslikult see osa tunnist, millele Einstein nägi vajadust kulutada 55 minutit. Seega meil on kohe-kohe vaja tööturul laia spektrit uusi oskusi.

Seda tunnetavad juba tööandjad. Maailma majandusfoorumi viimane tulevikutöö raport tõi välja, et tööandjate hinnangul on analüütilisele mõtlemise järel teine enim oodatud oskus loovmõtlemine (creativ thinking). Järjest enam tuleb surfata eri valdkondade vahel ja osata leida seoseid, aga ka tunda hästi keelekonteksti, et ennast täpselt väljendada. Kerkivad esile ka uued personaalsed pädevused. Erinevates isiksuseuuringutes on välja toodud, et inimesed, kes oskavad ennast paremini väljendada, on empaatilisemad ja ka paremad kuulajad.

Koos selle uuendusega peab meil muutuma paradigma ka koolihariduses. Tublim ei ole enam see, kes oskab kiiresti lahendada etteantud ülesande vastavalt päheõpitud reeglitele, vaid hinda läheb oskus küsida õigeid küsimusi, ennast arusaadavalt ja loovalt väljendada. Siit tuleneb uus väljakutse meie kooliharidusele, senisele lahenduskesksele õppele tuleb lisada märksa rohkem probleemipõhist õpet.

Veelgi enam tuleb arendada loovmõtlemist juba alg- ja põhikooli tasemel, julgustada küsimuste küsimist, koos arutleda ning leida probleeme ja seoseid päriselust. Ilmselt ei tähenda see, et tuleviku õpikutes on hulgaliselt lahendusi ja õpilane peab aru saama, millisele probleemile kõik need lahendused viitavad. Pigem tuleb lisada uusi õpiviise, enam tegeleda avastus- ja probleemõppega.

Peame teadvustama, et juba täna on tööturul vajalikud uued oskused, et tehistaibu arengust võimalikult palju kasu saada. STEM (science, technology, engineering and mathematics) oskuste kõrval muutuvad samavõrd oluliseks loovmõtlemine, kriitiline mõtlemine ning sotsiaalsed oskused ehk oskus küsida õigeid küsimusi, näha suurt pilti ja luua seoseid. Vajalik on ka verbaalne võimekus, et väljendada oma mõtteid kirjalikult ja osata tehisaru juhendada. Kõik see eesmärgiga anda tehisarule võimalikult täpne probleem lahendamiseks ja seda vähem kui 55 minutiga.