Väikeaktsionär ei vaja eriõigusi

Õiguslik probleem puudub

Kas äriseadustikus esineb küsitavusi või probleeme vähemusaktsionäride huvide kaitsega? Ei esine. See ei ole olemuslikult üldse õiguslik probleem – pigem on see majandus- või ettevõtluspoliitiline küsimus, millest pisuke on seadusandja tahtel sattunud ka äriseadustikku.

Kehtiv äriseadustik sisaldab sätteid, mis annavad eriõigusi sellel alusel, et kellelgi on vähem aktsiaid või väiksem osa. Selliseid n-ö tsensuslikust printsiibist tulenevaid erisusi ja õigusi ei peaks eraõiguslikes seadustes, nagu seda on äriseadustik, üldse olema – aktsionär on aktsionär ja seaduse silmis peavad kõik aktsionärid olema võrdsed. Kui aktsionäriks olemine ei sobi, tuleks valida näiteks osaühing ja osaniku staatus (osanikel on võrreldes aktsionäridega ühingu juhtimisel ja mõnes teiseski küsimuses mitu olulist eelist, mida ka vähemusosanikud saavad nautida).

Teiseks, äriseadustik ei riiva ettevõtlusvabadust ega omandipõhiõigust sellega, et ei näe vähemusaktsionäridele ette dividendinõuet või muud õiguskaitsevahendit juhuks, kui enamusaktsionär jätab äriühingu kasumi jaotamise otsustamata või otsustab puhaskasumit mitte jaotada. Äriseadustik pole kunagi taganud vähemusaktsionäridele dividendinõuet. Vähemusaktsionärid teevad oma investeeringud teades, et vähemusaktsionärina ei ole neil ettevõtte üle täielikku kontrolli.

Mittemaksmine ei vähenda vara

Kolmandaks, dividendide mittemaksmine ei vähenda kuidagi vähemusaktsionäri vara. Kui kasum on tekkinud ja seda kasutatakse investeeringute tegemiseks või reservina, on ka kõigi aktsionäride vara suurenenud.

Neljandaks on oluline meelde tuletada, et kõik ühinguga seotud isikud (aktsionärid, nõukogu ja juhatuse liikmed ja teised töötajad) peavad olema lojaalsed sellele ühingule, mis neile kuulub või milles nad töötavad. Muu hulgas tähendab see seda, et esikohale ei tohi seada oma isiklikku huvi dividendi saamise osas, vaid ühingu huvid nt tegevuse laiendamisel, kasulike investeeringute tegemisel vms.

Viiendaks, kui vähemusaktsionäri staatus ei sobi, tuleb osalus võõrandada. Keegi ei saa tsiviilõigussuhtes kedagi sundida – sh sundida vähemusaktsionäriks hakkama või seda staatust vastumeelselt kandma. Samuti ei saa õigusriigis seadus või kohus kohustada ühtesid aktsionäre midagi tegema teiste kasuks (näiteks otsustama dividende vähemusaktsionäridele välja maksma).