Anastassia Kovalenko võitleb manipuleerijate vastu

Jah, algus oli keeruline, nii mõnigi päev istusin pärast loengut arvutis ja püüdsin mudelitest ja graafikutest aru saada. Õnneks sain keskenduda vähemusaktsionäride teemale, mis oli mulle oluline.

Seda teemat on uuritud ainult õigusliku poole pealt. Tegelikult peaks seda käsitlema majandusliku probleemina. Riigi kehtestatud seadustel ja reeglitel on investorite käitumisele oluline mõju, mistõttu on lühi-nägelik jätta vähemusaktsionäride huvid kaitseta, andmata seejuures endale aru, et tegelikult mõjutab selline olukord majandust laiemalt. Investorkaitse mõjutab omandi kontsentratsiooni, väärtpaberi hindade kujunemist ning väärtpaberituru arengut. Selleks, et inimesed julgeksid investeerida, peab seadus tagama vähemus- ja enamusaktsionäride huvide vahel tasakaalu. ­Õiguste tasakaal tagab ka majandusliku tasakaalu.

Nõrk investorkaitse taandab majanduslikku arengut: kapitali- ja finantsturgude arengut – mitmed välismaised teadusartiklid on seda juba tõendanud. Riigis, kus investorkaitse on tugev ja vähemusaktsionärid väärkohtlemise eest kaitstud, on nad investeerimisest rohkem huvitatud ning ettevõtjatel on lihtsam kaasata väljastpoolt investoreid ning seeläbi tagada firma kasvu. Lisaks, tugeva investorkaitse puhul maksavad investorid aktsiate eest rohkem, mis suurendab ettevõtjate huvi väärtpabereid emiteerida.

Tüli sinu isa ja teiste BLRT väikeaktsionäride ja suuraktsionäride vahel on kestnud aastaid. Millest see tüli alguse sai?

Alguses oli küsimus selles, miks ei ole kordagi mitmekümne aasta vältel makstud dividende. Varem oli põhjendus, et ettevõtte investeerib. Mingi hetk lõppesid investeeringud ära, põhimõtteliselt on see talupoja tarkus: kui sa ei investeeri ja sul on kasumit juba kogunenud liiga palju, siis on mõistlik jagada neid dividendideks. 

Vähemusaktsionäride küsimus oli järgmine: miks on meil kogunenud nii suur kasum, mis lihtsalt seisab. See ei ole ettevõttele kasulik. Dividendimaksmisele öeldi ära ja sealt tuli otsus esitada hagi. 

Seaduse nõrkus väljendub selles, et ta võimaldab suuraktsionäril manipuleerida vähemusaktsionäridega, kasutada oma kontrollivat positsiooni ära. Äriühingul ei ole kohustust jagada aktsionäridele dividende. See on viinud olukorrani, kus suuraktsionär kasutab regulatsiooni pahatahtlikult enda kasuks, jättes iga aasta dividendid välja maksmata, põhjendades seda ettevõtte investeerimisvajadusega. Seejuures olukorras, kus vähemusaktsionär pole saanud õiguspärasest ootusest tulenevaid dividende ning on pöördunud kohtusse, on tal tegelikult võimatu kohtu kaudu nõuda dividendide väljamaksmist, kuna suuraktsionäril puudub n-ö “sunddividendi maksmise” nõue, sest seadusandja ei ole seda ette näinud. 

Vähemusaktsionäride manipuleerimiseks kasutatakse ka muid võtteid – näiteks BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõtte on kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud. Tagantjärgi tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud, kuid see ei aidanud kaasa dividendi maksmisele. Meie kohtusüsteem on suhteliselt nõrk olukordades, kus meil ei ole kindlaid põhjapanevaid seadusi.