OÜtamist tuleb õpetada

Kuidas neid koolitada ja õpetada? Riigi finantseeritud ettevõtluskoolitused? Ettevõtlusnädalate korraldamine omavalitsuste ja riigi eelarvest? Kohalike omavalitsuste ja riigi tasandi alustava ettevõtja toetusprogrammid? Suurepärane. Ent parim õpetaja on praktiline kogemus, soovitatavalt madaldatud riskiastmega keskkonnas ja sammhaaval – OÜtamine.

Oma ettevõtte loojad, kes esialgu otsustavad omale palka mitte maksta, ohverdavad palju: pensionifondi, töötuskindlustuse, puhkusearvestuse ja -tasud, lahkumishüvitised. Ometi nemad on esimesed, kes lahti lastakse, kui neid palganud ettevõttel halvasti minema hakkab, esimesed, kelle arved jäetakse tasumata, kuna esmajärjekorras on vaja palgatöötajatele tasuda; kui deklareeritav palk on päris 0, siis pole neil ka haigekassat.

Oma ettevõtte loojad võtavad vastutuse: esmalt iseenda ja oma perekonna eest, raamatupidamise eest, statistikaameti aruandluse eest; kui asjad sujuma hakkavad, siis juba esimeste töötajate eest ja kogu sellega seonduva seadusandluse ja maksude eest. Kas sina julgeksid sellise koolitusprogrammiga liituda? Sa saad küll lühiajaliselt “stipendiumi” – maksusoodustuse –, kuid mida tähendab see sinu tuleviku jaoks? Kui sellest ettevõtmisest asja ei saa, siis töötukassa sind ei toeta ja pensionieas elamisväärsest tulust oled ka ilma.

Esmalt õpi enda eest vastutama, seejärel oled valmis ka teiste eest vastutust kandma

OÜtamise koolitusprogrammi eesmärk on inimeste viimine samm-sammult just nimelt selleni. Kõik ei jõua sinna. Aga need, kes jõuavad, maksavad pikaajalises perspektiivis mitmekordselt kinni kogu koolitusprogrammi kulud. Start-up-maailmas on täiesti tavapärane, et 90% ettevõtmistest kukub läbi – ja ka need ettevõtjad lahkuvad hindamatu kogemuse võrra rikkamana –, aga see üks kümnest katab investorite kõik kulutused ja toodab veel kordades peale. Ka riik peab investeerima ettevõtluskeskkonda, teades, et suur protsent OÜtamise koolituse läbinuid ei pruugi jõuda mitmemehefirma staatusesse, kuid piisavalt suur hulk alustajaid sinna siiski jõuab. Ja need, kes ei jõua, hakkavad mingil hetkel siiski ka mõtlema oma tuleviku kindlustamisele ning pensionifondi ja töötuskindlustuse kogumise peale, hakates ühtlasi tasuma ka suuremat sotsiaalmaksu.

Tööjõumakse tuleb tasuda palgatud tööjõu pealt

Inimesed, kes on toonud oma turvatunde ohvriks ning loonud ettevõtte, ei peaks üle miinimummäära tööjõumakse tasuma. Kaugelt mitte kõik ei soovi seda teed ette võtta. Tööjõumakse tuleb tasuda palgatud tööjõu pealt. Ettevõtjat ennast ei tohiks selle tööjõu arvestusse lugeda, las ta kasutab oma oskusi ja töötunde sotsiaalmaksuvabalt ettevõtte algstaadiumi arengu toetamiseks. Loeme seda “maksusoodustust” ettevõtlusharidusse investeerimiseks. Laseme tal õppida. Ühel päeval pakub ta oma teenust ühe firma asemel mitmele ning seejärel võtab tööle lisatööjõudu, kelle pealt tasub ka makse ning kelle abil hakkab ühemehe OÜ kasvama.

Inimpsüühika seisukohast on ettevõtte loomise sammu astumine väga tugev uute äriideede elluviimise pärssija. Mõttemuster selle taga on lihtne: kui mul juba oleks OÜ ja ma nagunii tegeleksin selle raamatupidamise ja muu paberimajandusega, siis miks mitte proovida ka seda ideed või investeerida raha sinna.