Arvamusdiilerite ajastu

Avalik esinemine reedab arvamuslugude ostja

Enamasti reedavad tekstide ostja avalikud esinemised või nende puudumine. Avaliku esinemise ja tekstide kirjutamise oskus on küll eri asjad, kuid mõningaid järeldusi on ühe põhjal võimalik teise kohta teha. Inimene, kellelt kaamera eest rohkem kätte ei saa kui paar päheõpitud lauset, ei kirjuta oma tekste tõenäoliselt ise. Isegi kui need jutud vahendab toimetajatele ta ise, mitte tema diiler.

Neid poliitikuid, kes intellektuaalseid passaaže tulvil arvamustekste vigases eesti keeles kaaskirjaga teele läkitavad, enam eriti ei leidu. Küll aga on hulgaliselt sääraseid, kes vahendavaid toimetajale oma meilipostkasti kaudu intelligentselt ja säravalt valmistatud tekste, mis on karjuvas vastuolus viisiga, kuidas nad muidu nii-öelda laivis ja sotsiaalmeedias suhtlevad. Enamasti pakutakse neid siis, kui erakonnal on mingi jama ja oleks tarvis meediale hambusse anda mingi teine teema – või siis on eesmärk parandada omaenda räsida saanud mainet.

Sama lugu on ettevõtjatega. Mitu mõjukat suurettevõtjat, kes üldiselt meediaga ei suhtle – või suhtlevad ainult pressiteadete kaudu – avaldavad siiski vahel arvamuslugusid. Näiteks kui on tekkinud oluline mainekahju. Need lood on vahel silmapaistvalt hästi kirjutatud. Rõhuvad emotsioonidele, kuigi ei nõreta neist. Kasutavad klassikalisi demagoogiavõtteid, aga teevad seda nii osavalt, et nende väljatoomine nõuab teksti lahtivõtmist viisil, mis lugejale enamasti jõukohane pole. Jääb üle vaid imestada, kuidas mees, kes kohtumaja ukse ees ajakirjanike peale ainult sisiseb, on äkki nii kauni jutu kirjutanud. Tõeline õilishing, esimene armastaja, eetika kehastus! Ainult et miskipärast kriminaalkorras süüdi mõistetud.

Arvamusliider ja arvamusdiiler ühes isikus

Väike osa Eesti suhtekorraldajaid on nii arvamusliidri kui ka arvamusdiileri rollis. Absoluutne tipp on Janek Mäggi. Oma nime all kirjutab sageli ka Ivo Rull. Head kirjutajad on Meelis Kubits, Andreas Kaju ja Ott Lumi, aga nemad ei viitsi juba ammugi oma nime all arvamust avaldada. Kvaliteetseid tekste teeb Hannes Hamburg. Nende järel tuleb suur hulk keskpäraseid tekstimeikareid, kes küll kirjutada ei oska, aga on see-eest kohutavalt püüdlikud. Ja lõpuks on kari käpardeid, kes on selle töö peale sattunud jumal teab miks ning kelle jaoks teksti koostamine on suhtekorraldajatöö kõige raskem osa.

Tänapäeval nimelt suurt osa tekste mitte enam ei kirjutata, vaid koostatakse. „Jah, me koostame teksti,“ just sellise vastuse ma lugu tellides sageli saan. Laekuv tekst pole mitte arvamuslugu, vaid arvamusloo laadne toode. Tal pole ei sisu ega stiili, ei saba ega sarvi, ta maitseb nagu saepuru ega lõhna üldse. Pole mingit sisulist vahet, kas selline toode arvamusvoost läbi käib või mitte. Ta ei mõjuta avalikku arvamust tegelikult mitte kuidagi, sest ta lihtsalt ei kõneta kedagi. Ilmumine tähendab vaid seda, et teksti tootja saab oma raha kätte ja tellija teadmise, et tekst ilmus.

Arvamusloo laadseid tooteid vahendavad PR-bürood on sageli üsna pealetükkivad. Nad on nõus oma „toodet“ mitu korda ümber kirjutama, et see vaid lehte pääseks. Ümbersulatus tähendab enamasti labase porno, vabandust, promo väljarookimist (sest seda toimetaja üle avaldamiskünnise ei lase). Sädet sedasorti rügamine tootele ei lisa.